Ühe ZDNeti lugeja kommentaarist nähtub, et 100 000 CD tootmine maksab umbes 93 000 dollarit ehk 93 centi tükk. Plaadi hulgihind on 9 dollarit. Suurte artistide plaate müüakse tihti üle miljoni (isegi Maarja plaati müüdi 300 000 eksemplari), mis muudab nende omahinna veel madalamaks. Müüjatele jääb igalt plaadilt umbes 6 dollarit. Artistid, eriti algajad, saavad plaadilt tühise summa. Seega nööritakse nii artiste kui ka ostjaid. Samasugune on olukord DVD-mängufilmidega.

Nii filmi- kui ka heliplaadid maksavad vähemalt kaks korda rohkem, kui nende tootmiskulud seda eeldaksid (seega on Kadaka turul umbes õiglased hinnad, kuid loomulikult on tegemist kahtlase kvaliteediga piraatkaubaga). DVD- ja heliplaate on märksa odavam toota, kui samu filme ja muusikat magnetlindil, ometi on hinnavahe rohkem kui kahekordne. Kui hinnavahe oleks 25% jätkuks mõlemale ostjaid (kõigil pole ju DVD-pleierit)  ja ka valmistajad ning müüjad saaksid oma osa kätte. Õiglaste hindade kehtestamine teeks piraatplaatide tootjate ärile kohe lõpu. 

Sony teatas hiljuti, et hakkab Internetis singleid müüma. Transpordikulusid ei ole, plaati ei ole, plaadiümbrist ei ole, turustamiskulusid ei ole (v.a serveri käigushoidmisega seotud kulud), hind on aga sama, mis poes. 

Pole siis ime, et Kadaka turg õitseb ja Napster on nii populaarne. Hiljutine Metallica kohtuprotsess Napsteri vastu tõi kaasa omapärase reaktsiooni. Grupp programmeerijaid otsustas luua Metallica palade otsimiseks ja allalaadimiseks spetsiaaltarkvara Metallicster. Interneti kasutajaid kutsutakse protestiaktsioonina Metallica muusikat ja videoklippe massiliselt alla laadima. Loodud on ka samanimeline spetsiaalne veebisait. Tarkvara ise pole küll veel valmis.

Napster 2.0-ist valmis suurema kärata 6.0 beetaversioon (napv2b6.exe 1,587 Kb), mis toetab ka Microsoft Windows Media Audio vormingut ja lubab kuulata allalaaditavat muusikat.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid