Gorbatšov eitab Leedult iseseisvuse eest raha nõudmist
"See on juba täiesti naeruväärne jutt ja liiga vaba intrepreteering nendest sündmustest, mis tegelikult toimusid pärast seda, kui Leedu hakkas tahtma Nõukogude Liidu koosseisust lahkuda. Ei olnud mingisugust kauplemist," ütles Gorbatšov neljapäeval Interfaxile, vahendab BNS.
"Jah, ma kohtusin toonase Leedu juhi Algirdas Brazauskasega ja mitte ainult temaga ning püüdsin selgitada, et kategooriline eraldumine tõstatab palju küsimusi. Tuleb mõelda ka sellest, mismoodi inimesi jagada sõltuvalt sellest, mis riigis nad elada soovivad. Oleksid tekkinud territoriaalsed küsimused ning muidugi oleks see kõik nõudnud palju raha," selgitas Gorbatšov.
Gorbatšovi sõnul püüdis ta Leedule "selgeks teha, et nad on eksiteel".
"Ma arvan praegugi, kui Leedu oleks nõustunud suveräänsete riikide liidu lepingule alla kirjutama, oleks tal olnud piisavalt võimalusi iseseisvuseks ning seejuures märksa rohkem plusse vastastikku kasulikuks koostööks teiste liidulepingu osalistega," ütles Gorbatšov, kelle sõnul ei üritanud ta selles veenda mitte ainult Leedut, vaid ka Lätit ja Eestit.
Endise riigipea sõnul oli neil veenmistel vahepeal ka "positiivne reaktsioon". "Leedu osales kriisivastases programmis, seal arvati ka, et ehkki (iseseisvusakti) ei saa enam tühistada, võiks kõik jätkuda vanaviisi," ütles Gorbatšov.
"Paraku lükkasid putšistid ja neile järgnenud Boriss Jeltsini poliitika selle kõik uppi," lisas ta.
Rootsi diplomaatide kirjavahetuses avalikustatud dokumendist selgus, et Gorbatšov oli valmis Leedu iseseisvumisega leppima, kuid olevat nõudnud vastutasuks 21 miljardit rubla ning tahtis, et Klaipėda saaks Kaliningradi oblasti osaks.
9. märtsil 1990. aastal saatis toona Leningradis Rootsi peakonsulina töötanud Dag Sebastian Ahlander Stockholmi teate, millest nähtub, et rootslased teadsid oma allikatest leedulaste plaanist peatselt välja kuulutada riikliku iseseisvuse taastamine.
"Teatati, et (Algirdas) Brazauskas olevat esmaspäeval Gorbatšoviga kohtunud ja saanud nõusoleku iseseisvuse väljakuulutamiseks. Gorbatšov olla väidetavalt nõudnud 21 miljardit rubla kompensatsiooniks üleliidulise tähtsusega ettevõtete ja tööstuskomplekside eest. Vastuseks olevat leedulaselt nõudnud venelastelt 500 miljardi rubla suurust kahjutasu," on öeldud avalikustatud diplomaatilises memos.
"Ent Gorbatšov olevat nõudnud, et kehtiks 1939. aasta oktoobris sõlmitud baasideleping ja seega ka 1939. aasta riigipiir, mis tähendab Klaipėda kuulumist toonase Ida-Preisimaa ehk praeguse Kaliningradi oblasti koosseisu. Just Klaipėdas elab kõige rohkem Leetu tulnud venelasi," kirjutas Ahlander.
"Pühapäeva naelaks saab deklaratsioon 1918. aasta riigi taastamisest ja 1939. aasta põhiseaduse jõustumisest, sellele järgneb pöördumine Moskva poole ettepanekuga alustada läbirääkimisi. Ülemnõukogu esimeheks valitakse (Vytautas) Landsbergis, mitte Brazauskas," andis diplomaat teada.
Praegu Euroopa Parlamenti kuuluv Landsbergis ütles Rootsis avalikustatud dokumente kommenteerides, et need on väärtuslikud andmed, kuid neisse tuleb suhtuda ettevaatlikult.
Landsbergis ütles BNS-ile, et ta ei teadnud midagi Brazauskase ja Gorbatšovi väidetavast kohtumisest ja kauplemisest.
