„On teatud määral sümboolne, et oma selle koosseisu viimase seadusandliku aktina sai parlamendi heakskiidu just niivõrd põhimõtteline ja olulise mõjuga dokument,“ rõhutas Lang.

Minister tõdes, et vajadusele parandada seadusloome kvaliteeti on viimastel aastatel korduvalt tähelepanu juhtinud nii juristid kui õigusteadlased.

„Edaspidi tuleb enne seaduse kirjutamist sõnastada probleem, mida soovitakse lahendada ning analüüsida siis, kas eesmärgi saavutamiseks on ka muid võimalusi kui uus seadus,“ ütles Lang.

„Ka tuleb huvirühmad kaasata juba seaduse väljatöötamise kavatsuse etapis vältimaks olukorda, kus keerulist seaduseteksti mõistetakse risti vastupidiselt sellele, mis seal kirjas on.“

Oluliseks muudatuseks on see, et edaspidi tuleb peale seaduse vastuvõtmist teatud aja möödudes ka selle mõjusid hinnata. Kui siis selgub, et seadus ei ole oma eesmärki täitnud, ei ole seda ka vaja.

„Järgmine parlamendikoosseis peab vältima ülepeakaela tehtud seadusi. Ka õigusrahu on väärtus,“ rõhutas Lang.

Justiitsministeeriumis on õiguspoliitika arengusuundi ette valmistatud juba alates 2007. aastast ning töösse on olnud kaasatud lisaks teistele ministeeriumidele ka riigikogu, riigikantselei, riigikontrolli, statistikaameti, PRAXISe ja Tartu ja Tallinna ülikoolide esindajad.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid