Mida teadlikum on noor poliitikast ja poliitikas toimuvast, seda vähem on ta manipuleeritav ja mõjutatav poliitilisest populismist meedias ja reklaamides, rääkis Poliitikauuringute Keskus PRAXIS-e projektijuht Heli Laarmann Delfile.

Valimisaktiivsus võiks kasvada teadlikkusest poliitika ja erakondade vastu. On oluline, et noored oleksid tulevikus enam kaasatud Eesti ühiskonnaelu avalikesse aruteludesse, oleksid vähem manipuleeritavad valimiseelsel, aga ka –järgsel perioodil, oskaksid teha teadlikke valikuid ning et poliitikute tegevus oleks Eesti ühiskonnale nähtav. Sellele aitab kaasa ka näiteks portaal valitsejad.eu. "Portaal on vajalik eelkõige selleks, et poliitikud oleksid nähtavad ja nende tegemised jälgitavad. Teeme selle nimel tööd, et tulevikus järjest lisanduvast infost tekiks iga poliitiku profiili alla nö „ajalugu“ tema tegevustest ja seisukohtadest, lubadustest," sõnas Laarmann.

Noorte valimiskäitumist vaatlevaid põhjalikumaid uuringuid Eestis tehtud pole. "Noorte valimisaktiivsus on reeglina märgatavalt madalam kui vanemaealiste inimeste oma ja seda mitte Eestis, vaid üle maailma. Seda seletatakse peamiselt ealiste iseärasustega: noortel on ka muudki huvitavat teha, kui valimas käia, mis muidugi ei tähenda, et poleks noori, kes poliitikast ei huvituks. Uuringud näitavad, et noored on selles osas polariseerunud: on neid, kes on väga huvitatud poliitikast ja samas neid, kes ei taha poliitikast midagi kuulda," rääkis politoloog Tõnis Saarts Delfile.

Üheks probleemiks on ka see, et informatsioon ei jõua noorteni. Laarmann sõnas, et otsest uuringut noorte informatsiooni hankimisest läbi viidud ei ole. "Projekti „Noored dialoogis poliitikutega“ seminaride tagasisidest võib järeldada, et noortel on mitmeid infoallikaid (kool, kodu, meedia, erinevad organisatsioonid), kuid probleemiks on just info killustatus," lisas Laarmann.

Lähte Ühisgümnaasiumi õpilane ning äsja valimisealiseks saanud Õnne Allaje leiab, et igasugune poliitiline info on noortele kauge, kuna ise edasi otsima ei minda ning informatsiooni, mis räägiks täpsemalt parteide platvormidest ning vaadetest, nendeni keegi ka ei too. "Mingisugused valimisloosungid, nagu Ansipi nägu ja lause "Võid kindel olla", ei ava ju erakondade sisu. Näiteks on mul palju sõpru, kes said äsja valimisealiseks, aga nad ei lähe valima, kuna nad ei tea poliitikast ja erakondadest (maailmavaadetest) suurt mitte midagi ja niisama "paberit määrida" nad ei taha," rääkis Allaje Delfile.

Informatsiooni leidmiseks kasutas Allaje otsingumootorit Google, valijakompass.ee-d ning erakondade kodulehekülgi. "Valiku teen ilmselt selle järgi, keda ma tean ja usaldan, kelle mõningad loosungid lähevad minu maailmavaadetega kokku," sõnas Allaje.

Mis aga viib noori valima? "Valmimine on minu jaoks uhkuse asi, kuna nüüd loeb ka minu hääl midagi. Lisaks on see minu ja meie kõigi kui kodanike kohus oma kodumaa ees, sest meie häältest sõltub, kes vastutavad järgmised neli aastat meie kodu eest," rääkis Allaje.

TNS Emori november–detsember 2010 seireuuringutest tuleb välja, et võrreldes 2007. aastaga on kõige enam kasvanud potentsiaalne aktiivsus nooremate vastajate hulgas - kui 2007. aasta jaanuaris soovis valima minna 51% alla 35-aastastest, siis eelmise aasta lõpus oli neid vastavalt 56%. Ilmselt see arv veel suureneb, kuna tavaliselt kasvab inimeste valimisolek valimistel osaleda vahetult 1-2 nädalat enne valimisi veelgi.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid