Noortel puudub valimistel valikuvõimalus
Tänaseks oleme valimisprogrammidega suuremal või vähemalt määral kursis. Sotsid on sotsid, Keskerakond ajab ikka oma vana poliitikat, reformerid on enda suunda veidi vasakpoolsemaks muutnud, seejuures rõhudes stabiilsusele ning IRL hoiab enda käes populistlikult naljakat kurssi, kus kõik hakkavad järsku suuri toetusi ja hüvesid noppima.
Ausalt öeldes tekitab selline seis ühe väheke parempoolsema esmavalija jaoks nõutust. Keskerakonna programm on nii ehk naa suunatud pigem vanemale valijale, sotsiaaldemokraadid ei vasta parempoolsema noore poliitilistele vaadetele. Reformierakond ei ole ammugi nii liberalistlik nagu ta end väidab olevat ning ka selle erakonna puhul saab rääkida populismist ning suurtest möödapanekutest eelmise valitsuse puhul.
IRL tekitab igas mõtlevas inimeses umbusku, kuna ausalt öeldes jääb segaseks, kust võetakse raha kõigiks lubatud toetusteks. Samuti tekitab ilmselgelt noortele suunatud "tasuta kõrghariduse" loosung küsimusi. Kas meil juba praegu ei kehti süsteem, kus üliõpilastel on võimalik vastavalt enda tulemustele tasuta õppekohale pääseda?
Rohelisi on keerukas valida nii maailmavaatelise seisukoha kui ka Strandbergi möödalaskude tõttu, kristlikele demokraatidele ja Iseseisvuspartei liikmetele, olgem ausad, parlamendis väga suurt võimalust enda hääletoru kasutada niikuinii ei anta.
On selge, et kodaniku suurim kohustus riigi ees on käia valimistel. See on lepingu täitmine, mis on kodakondsusega inimese ja riigi vahel loodud. Samas tuleb aru saada ka esmavalijate madalast valimisaktiivsusest. Asi ei ole selles, et noori ei huvita poliitika. Probleemi tagapõhi peitub pigem selles, et kogu see erakondade musta pesu avalikkuse ees pesemine, võimumängud ja populistlikud lubadused lihtsalt ei jäta meile mingisugust reaalset valikut.
