Kohtusaaga tekitas ka Prantsuse ühiskonnas terava vaidluse sõnavabaduse ja rassismi teemadel. Zemmour, kes kirjutab peamiselt ajalehes Le Figaro, on öelnud, et näeb end vastukaaluna "poliitkorrektsetele liberaalidele", vahendab Guardian.

Käesolev juhtum sai alguse eelmisel aastal, kui ühes telesaates vaieldi selle üle, kas Prantsuse politsei keskendub kontrolle läbi viies liiga palju rahvusvähemustele. "Kuid miks neid peatatakse 17 korda? Miks? Sest suurem osa diileritest ongi mustad või araablased. Ja see on fakt," sõnas Zemmour vaidluse käigus.

Prantsusmaal kehtiva korra kohaselt ei tee riik kodanikel rahvuse ja religiooni alusel vahet ning vastava statistika tegemine on keelatud. Seega pole ka ametlikke arve selle kohta, kui palju on kurjategijate seas mitteprantslasi.

Samuti trahviti Zemmouri selle eest, et ta ütles ühes teises telesaates, et tööandjatel on täielik õigus mustanahalisi või araablasi mitte tööle võtta.

Zemmour, kelle juudi päritolu vanemad emigreerusid 1950. aastatel Alžeeriast Prantsusmaale, ütles kohtus, et ta ei ole "provokaator", vaid ta jälgib lihtsalt reaalset elu ning keeldub selles küsimuses poliitilisest korrektsusest. Teda toetasid kohtuprotsessi ajal mitmed paremtsentristlikud (ja ka üksikud vasakpoolsed) poliitikud.

Prokurör aga süüdistas oma sõnavõtus Zemmouri selles, et viimane kasutas "vananenud stereotüüpi, mille kohaselt immigratsioon ja kuritegevus olevat seotud".