Ostan tihti säilivusaja ületanud kaupa

Poes ostlemas käies kiikan toidupoodides ka alati „parim enne“ kärudesse ja riiulitele. Tavaliselt ei müüda seal juba hallitanud ja ebameeldivalt lõhnavat kaupa, vähemalt mina pole selliste otsa sattunud. Haaran hea meelega kinni soodsamatest ostuvõimalustest.

Külastan tavaliselt kahte erinevat toidupoodi. Ühes hinnatakse sama päeva hommikul asjad alla, kui kuupäev kukub, teises tehakse seda lõuna ajal. Kuna ma tavaliselt ostan asju just õhtusöögi valmistamiseks, siis kasutan ma ostetu õhtul ära ja saan tegelikult asjad poest poole soodsamalt ja nad pole veel vanad. Ostan alati ka jogurteid, mida sööme järgmisel hommikul ja siiani pole küll halba maitset märganud. Meeldib osta ka erinevaid kooke, mida täishinnaga ei raatsiks.

Kuna olen poes päris mitu aastat töötanud ja kokku puutunud ka nii-öelda poeelu köögipoolega, siis kõiki asju ma siiski ostma ei tõtta. Näiteks lahtiselt müüdavaid salateid, mis on allahinnatud, ma ei osta, samuti valmistoitu.

Hommikuti hindasime alati kuupäeva ületanud leivad-saiad alla ja nõudlus nende järele oli väga-väga suur. Kohati oli väga koomiline ja imelik vaadata inimesi, kes allahinnatud saiapätsi pärast nagu aru oleks kaotanud — joosti käru juurde tormi, sõimati ja isegi haarati teiste käest saiu.

Vahel oli ka hommikuid, kus polnud midagi alla hinnata. See tähendas, et olid olnud head müügipäevad. Kliendid olid seevastu väga vihased ja pahurad.

Samas tean ma inimesi, kes ei osta kunagi allahinnatud tooteid, sest nende arust on see häbiväärne ja nad arvavad, et sealt saab kindlasti kõhugripi või midagi veel hullemat.

Seda rohkem jääb aga mulle valikuvõimalust ja minu jaoks on see võimalus säästa ning samas tarbida ikka asju, mis mulle maitsevad.