Ametnike nimesid ja kontakte salastada soovinud eelnõu jäi vastu võtmata
Eelnõu vastuvõtmise poolt oli 26 riigikogu liiget ning vastu oli 39 saadikut.
Täna riigikogus lõpphääletusel olnud eelnõu ei piirdu üksnes julgeoleku huvides kõigile valitsusasutustele oma töötajate nimekirjade kinnikatmise õiguse andmisega. Teiste muudatustega avaliku teabe seaduses taheti avalikkuse eest varjata näiteks igasugused „hinnangud, kokkuvõtted riigi kaitsevõime ja julgeoleku kohta ning muud detailsed andmed”, mis seni riigisaladuse alla ei kuulu. Lisaks taheti välispoliitikasse puutuvat teavet varjata kokku kuni 15 aastat, kuigi üldises korras saab asutusesiseseks teabeks märkida dokumente praegu vaid kuni kümneks aastaks.
Seaduse poolt hääletasid fraktsioonita Jaan Kundla ja Tarmo Mänd ning 24 Reformierakonna fraktsiooni esindajat: Rein Aidma, Peep Aru, Hannes Astok, Ivi Eenmaa, Igor Gräzin, Helmer Jõgi, Raivo Järvi, Katrin Karisma-Krumm, Ene Kaups, Urmas Klaas, Tõnis Kõiv, Lauri Luik, Tatjana Muravjova, Leino Mägi, Kalle Palling, Keit Pentus, Jaanus Rahumägi, Mati Raidma, Rain Rosimannus, Taavi Rõivas, Erik Salumäe, Imre Sooäär, Terje Trei ja Harri Õunapuu.
Reformierakonna fraktsioonist oli seadusele vastu Silver Meikar ja Väino Linde ning ei hääletanud Jaak Salumets.
Lang: Riigikogu ei avanud arhiive ajakirjanikele
Justiitsminister Rein Lang avaldas kahetsust, et arhiiviseaduse ja avaliku teabe seaduse muudatused täna riigikogus läbi kukutati.
„Eelnõu peamiseks eesmärgiks oli arhiivide avamine ajakirjanikele – see on probleem, millest meedia on tükk aega rääkinud ning mille lahendamisega me oleme peaaegu kolm aastat tegelenud,“ ütles Lang.
„Kahju, et ka ajakirjanikud ise selle eelnõu vastu lobi tegid, selle tulemus on lihtsalt see, et arhiivid jäävad neile endiselt suletuks,“ nentis minister.
Mis puudutab avaliku teabe seaduse muudatusi, siis ei ole Langi hinnangul eelnõu läbikukkumine riikliku julgeolekuga tegelevatele ametkondadele probleemiks.
„Teave, millele eelnõuga oleks kehtestatud n-ö pehmed juurdepääsupiirangud, muudetakse nüüd lihtsalt riigisaladuseks. Teisisõnu salastatakse see maksimaalselt 10 aasta asemel maksimaalselt 50 aastaks,“ selgitas Lang.
„Eks see läheb muidugi ka riigile kallimaks maksma, aga kindlasti ei saa riik lubada seda, et avalikuks saab teave, mis võiks seada ohtu riigi julgeoleku või selle julgeolekuga tegelevate riigiametnike elu ja tervise.“
Lõpetuseks tähendas Lang, et tänase hääletusega andis riigikogu valitsusele ka selge juhise mitte muuta kehtivat avaliku teabe seadust.
„Justiitsministeeriumile sobib see igati, kuna oleme alati olnud vastu kõikvõimalike erandite ja tagauste tegemisele sellesse seadusesse, millega meid on kogu aeg pommitatud,“ rõhutas minister. „Avaliku teabe seadus on hea seadus ja loodetavasti on selle muutmine edaspidi päevakorrast maas.“
