2009. aasta septembris sõitis NATO rahvusvahelise büroo liige USA-sse, kaasas kiri, mille peasekretär Anders Fogh Rasmussen oli saatnud Venemaa ümber loodud sõjalise liidu Kollektiivse Julgeoleku Organisatsiooni (CSTO) juhile, kirjutab Norra ajaleht Aftenposten.

Peasekretärile lähedased allikad teatasid, et Fogh Rasmussen kavandas CSTO-ga tihedamat koostööd ja minna kaugemale kui paljud liitlased, sealhulgas USA, heaks kiidaksid. Tänu sellele informatsioonile sai USA tegutsema hakata. USA riigisekretär Hillary Clinton annab suursaadikule NATO juures käsu kanda hoolt selle eest, et Rasmusseni initsiatiiv peatatakse. Clintoni sõnum Rasmussenile oli selge:

„Me kutsume teid tungivalt üles mitte ette ruttama liitlaste diskussioonist, kuulutades välja uusi NATO-Vene initsiatiive, mida pole ametlikult alliansis kaalutud.” Rasmussen jättis oma initsiatiiviga välja tulemata.

See on üks mitmetest näidetest, kuidas dokumendid ja informatsioon NATO peasekretäri büroost USA-sse lekivad. See selgub enam kui 250 „salajasest” või „konfidentsiaalsest” dokumendist, mis on saadetud USA esindusest NATO juures, mis on lekkinud WikiLeaksi ja on nüüd Aftenposteni käsutuses.

17. detsembril 2009 sõitis NATO juht Rasmussen Moskvasse kõrgetasemelisele kohtumisele Venemaa presidendi Dmitri Medvedevi ja peaminister Vladimir Putiniga.

Kui ta naasis, raporteeris ta, et visiit kulges konstruktiivses ja ettepoolevaatavas õhkkonnas ning et tema vestluspartnerid olid avatud koostööle NATO-ga ja valmis konstruktiivseks dialoogiks paljudel teemadel.

Mõni päev hiljem andis allikas, mida USA nimetab usaldusväärseks, täiesti teise pildi, mis asetab Rasmusseni halba valgusse. Allikas refereerib informatsiooni isikult, kes oli kohtumiste juures ja kes teatas, et Putin sõimas Rasmusseni läbi, enne kui viimane jõudis istetki võtta.

Allika teatel oli Rasmussen Putini agressiivsusest löödud ja peaaegu mängust väljas. Putin kuulutas, et NATO on oma aja ära elanud ning on Venemaa huvides, et NATO lõpetaks eksisteerimise.