Kui kriminaalhooldaja oli Rene Rosti vabastamisele vastu, siis prokurör leidis, et 32-aastase mehe võiks siiski tingimisi vabadusse lubada, teatas BNS.

"Kinnipeetava vanglas käitumine on olnud korrektne, ta on karistusest kandnud juba üle üheksa aasta," märkis prokurör, lisades, et tema hinnangul on karistuse eesmärk saavutatud.

Kohus nõustus prokuröri arvamusega ning otsustas Rosti ligi kaks aastat enne vangistusaja lõppu ennetähtaegselt vabadusse lubada.

Rost sai karmi karistuse 2003. aasta aprillis, kui Harju maakohus mõistis ta süüdi röövimises, võltsimises ja auto ärandamises ning määras talle veidi üle 11 aasta pikkuse vangistuse. Prokuratuur süüdistas Rosti ka kahe inimese mõrvas, kuid kohus mõistis mehe süütõendite nappuse tõttu selles kuriteos õigeks. Rosti karistusaeg hakkas lugema 2001. aasta 5. detsembril ja pidanuks kestma kuni 2013. aasta 15. aprillini.

Julm veretöö toimus 2001. aasta 15. novembril Harjumaal Jägala jõe ääres, kuhu Viljandist pärit 58-aastane Enn ja 62-aastane Endel tulid ajalehekuulutuse peale autot ostma. Seal võttis neid vastu Rost ja väidetavalt ka Tõnu-nimeline mees, kellega koos sõitsid autoostjad Harjumaale Jõesuu külla, kus pidi olema müüdav auto. Sihtkohas langesid autoostjad rünnaku alla ja nad peksti raudkangidega surnuks. Rost sai saagiks ohvritel kaasas olnud 60 000 krooni, samuti võttis ta oma valdusesse nende Opeli.

Kuigi keskkriminaalpolitsei oli veendunud, et automüügi libakuulutuse pani ajalehte just Rost ning ka heauskseid autoostjad ründas raudkangiga tema, leidis nii esimese kui ka teise astme kohus hiljem, et Rosti topeltmõrvas süüdimõistmiseks jääb süütõendeid napiks. Ka Rost ise eitas autoostjate ründamist, kinnitades, et seda tegi tema jaoks tundmat Tõnu-nimeline mees, keda isikut uurijatel välja selgitada ei õnnestunud.

Tapetute sõiduauto leiti mõni nädal hiljem Tallinnast, röövitud raha kulutas Rost aga ära. Politsei pidas Rosti kinni ligi kuu pärast veretööd.