18-aastane valija: valimata jätmisel ei saa kahetseda mitte midagi
Mis mõte on üldse valimisi korraldada, kui inimesed on arvamusel, et sinna pole mõtet kohale minna. Valimine peaks olema meie kõigi kohustus. See ei ole ju nii raske: tänapäeva tehnika on niivõrd arenenud ja meil on võimalus seda teha isegi ilma kodust lahkumata. Lihtsalt natuke arvuti taga klõpsimist ja ongi tehtud.
Mina lähen kindlasti valima. Sain alles hiljuti 18 aastaseks ja olen seda hetke juba ammu oodanud. Kohusetunne on mul veel olemas. Kui tahan, et Eestis asjad muutuksid paremuse poole, tuleb ka ise selle heaks midagi ära teha. Valima minek on kindlasti üks hea võimalus muuta Eesti tulevik mulle endale sobilikumaks.
Päris kindel ma oma otsuses veel ei ole, keda valima minna. Arvatavasti valin erakonda mitte üksikkandidaati. Paar kuud tagasi olin ma kindel, et valin Reformierakonda. Nüüd, kuid hiljem, olen ma segaduses. Ka IRL pakub mulle vajalikke asju. Pean juba mõtlema ka kõrgkoolile. IRL tahab, et kõrgkoolid oleksid kõigile tasuta. Miks siis mitte?
10. klassis pidasin ma koolis kõne teemal “valima võiks saada alates 16. eluaastast”. Arvan siiamaani, et nii võiks olla. Mina oleksin hea meelega juba 16-aastaselt valima läinud. Sel ajal ma juba suutsin vahet teha õigel ja valel. Usun, et peale minu on teisigi, kes oleksid tahtnud juba 16-aastaselt valima minna. Kahjuks pole sellist seadust siiani vastu võetud. Ju tuleb siis oodata.
Siinkohal paneks ma kõigile ikka südamele: minge kõik valima! See ei võta teilt ju tükki küljest. Kui tahate, et teie soovid täide läheksid, tuleb selle jaoks midagi teha. Vahet pole, millist erakonda valida, oluline on see, et see valik oleks teile endile kasulik. Hiljem on mõttetu küsida endalt, miks ei võitnud valimisi see erakond, mida mina valida tahtsin. Valigem targalt!
