Lahtvee: roheliste kõige kulukam lubadus on kodanikupalk

Riigikogu liikme Valdur Lahtvee sõnul mahuvad Eestimaa Roheliste valimislubadused 95 protsendi ulatuses tavapärase riigieelarve sisse — tarvis on vaid raha mõistlikul moel ümber jagada. Ainus suurem lisaraha nõudev lubadus on kodanikupalk, milleks on tema hinnangul juurde vaja umbes 600 miljonit eurot aastas.

Kodanikupalk peaks Roheliste valimisprogrammi järgi tagama kõigile minimaalse kindlustunde ning asendaks praeguseid lapse- ja toimetulekutoetusi. Kodanikupalga kehtestamisel tasemel 80 eurot kuus oleks kogukulu riigieelarvele Lahtvee arvutuse järgi suurusjärgus 864 miljonit eurot aastas — 80 x 900 000 x 12.

„See on kokkuleppe küsimus, aga minu arvutuse aluseks on võetud kõigi alaliselt Eestis elavate Eesti kodanike arv. Nii et ühtlasi oleks see ka motivatsioon Eesti kodakondsuse taotlemiseks. Sellele summale on 2011. aasta riigieelarves juba kate olemas laste- ja toimetulekutoetusteks ettenähtud summade näol pea kolmandiku ulatuses, täpsemalt 275 miljonit eurot,“ ütles Lahtvee Delfile.

„Lisavahendid kodanikupalga katteks saab sidudes põlevkivikasutuse tasu nafta maailmaturuhinnaga ja korrigeerides põlevkivist praegusel raiskaval moel toodetud elektri aktsiisi ning taastada elektritootjatele CO2 heitmetasu maksmise kohustus, millest nad on täna kahetsusväärselt vabastatud. Arvestades trende, kus nii elektri ka kui põlevkiviõli eksport kasvab, on see ainuõige viis põlevkivivarudest kui rahvuslikust rikkusest tänasest märksa enam Eestisse rahva poolt oluliseks ja vajalikuks peetavaid kulusid katma jätta,“ rääkis Lahtvee.

Raha "tarkadele" investeeringutele

Praegu riigieelarves olevat raha tuleks Lahtvee arvates ümber jagada keskkonnavaenulikelt projektidelt „tarkadele“ investeeringutele. „Nii näiteks tuleb vabastada laekuv kütuseaktsiis ja keskkonnakasutuse tasud sihtotstarbest ning kasutada seda raha kalli ja tarbetu maantee või prügilainfrastruktuuri rajamise asemel paindlikumalt riigipoolseteks tarkadeks investeeringuteks, mis käivitavad majanduse struktuurimuutused ja loovad lisandväärtusrohkeid töökihti,“ selgitas ta.

Roheliste ühe juhtpoliitiku arvates peaks loobuma ka fossiilkütuste tootmist ja tarbimist õhutavatest subsiidiumitest, nagu riigipoolsed investeeringutoetused põlevkiviküttel energiaplokkide ehitamiseks või erimärgistusega kütuste müük, saadud vahendid aga tuleks suunata sotsiaalsfääri ja hariduse eelisrahastamiseks.

„Kindlasti vajab täpsustamist riigi ja omavalitsuste poolt pakutavate avalike teenuste vahekord ja riigi poolt omavalitsustele pandavad kohustused peavad täies mahus ka riigi poolt rahastatud saama,“ lisas Lahtvee.