Haritlaste ületootmist pole karta

Statistikaameti andmeil lõpetas mullu Eestis kõrgkooli üle 6000 noore, mis on täpselt niipalju, kui Eesti tööturg igal aastal kõrgharidusega noori vajaks. Seega pole põhjendatud kartus, et Eestis on haritlaste ületootmine, ütles statistikaameti haridus-, teadus-, kultuuri- ja õigusstatistika sektori juhataja Aavo Heinlo ameti aastaraamatu esitlusel.

1999. aastal lõpetas kõrgkooli 4225, järgmisel aastal 5233 ja mullu 6615 noort.

Ameti andmeil on hariduses kasvutendents, seda ennekõike üliõpilaste arvu suurenemise arvelt. Viimase viie aasta jooksul on üliõpilaste arv kahekordistunud.

Kui 1996. aastal oli Eestis umbes 30.000 kutsekõrgharidus-, diplomi-, bakalaureuse-, magistri- ja doktoriõppes õppivat noort, siis eelmisel aastal oli üliõpilaste arv tõusnud 60.000.

Nii üld-, kutse- kui ka kõrghariduses on aasta-aastalt kasvanud naisõppurite osatähtsus. 1999. aastal moodustasid naised 59 protsenti, järgmisel aastal 60 ja mullu 61 protsenti kõigist õppijatest.

Naised edestavad mehi ka haridustee pikkuse ehk keskmise õpiaja poolest — mullu oli oodatav keskmine õpiaeg naistel 16,6 aastat ning meestel 14,8 aastat. Heinlo sõnul õpivad naised enamikus Euroopa riikides meestest kauem.

Keskmine oodatav õpiaeg on Eestis 15,7 aastat, mis on võrdne Euroopa keskmisega, kuid Põhjamaadest jääme tahapoole. Heinla sõnul on Eesti keksmine oodatav õpiaeg Euroopa Liidu kandidaatriikidest kõrgeim.