Ivor Onksion: Valimisi juhivad kallutatud ajakirjanikud
Propagandasõda, mida erakonnad omavahel praegu peavad on väga peen ning juhtrolli on endale haaranud üksikud „sõltumatud eksperdid“. Meedia mõjutamiseks ja avaliku arvamuse kujundamiseks ei pea kedagi totaalselt alla suruma. Piisab vaid sellest, kui ühte uudist rõhutada rohkem kui teist. Heaks näiteks on endise Pärnu linnapea juhtum, millega hävitati sisuliselt Mart Viisitamme poliitiline karjäär. Kuid uudist, mille kohaselt mees süütuks tunnistati jäi sisulise kajastuseta. Vähemalt rahva reaalses teadvuses. See isegi huvita enam kedagi. Peaasi, et sai Keskerakonnale paugu ära panna.
Poolikud tõed muutuvad reaalsuseks
Tänu pikaajalisele paremerakondade võidukäigule on ka mitmed ajakirjanikud poole valinud. Muuli ja Samosti puhul on selleks täiesti selgelt Reformierakond. Formaalselt konstruktiivse kriitika sildi all, kuid tegelikkuses ühte erakonda esile tõstes ja teist materdades viiakse süstemaatiliselt ellu Reformierakonna valimiskampaaniat. Viimane näide oli kas või Valimisstuudio, kus Samost materdas süstemaatiliselt just sotsiaaldemokraate ja Keskerakonda. Sarnaselt nagu Muuli püüab tõestada kogu rahvale, et sotside automaksu ideest õhkub klassiviha, kuulamata sealjuures ära objektiivsed poolt- ja vastuargumendid.
Selleks, et enda taktikat varjata, on mõlemad ajakirjanikud vahel teinud neutraalset kriitikat ka Reformierakonna ja IRLi suunal. Kuid alati on see konstruktiivne, mitte iialgi otseselt negatiivset pilti loov.
Seevastu Keskerakonna suhtes kasutatakse ka neutraalsetes artiklites alati viiteid „keskerakondlik linnavalitsus“, „idarahaskandaaliga vahele jäänud…“, „skandaalne“. Keskerakonnaga püütakse linnavõimu samastada isegi täiesti süüdimatute uudiste refereerimisel. Igas võimalikus uudises, kus üks osaline on Keskerakond, on tingimata vajalik mainida nende skandaalset minevikku.
Oluline on Keskerakonna vastasus
Olles ise sotsiaaldemokraatide nõunik, olen selgelt märganud ka meedia oluliselt positiivsemaks muutumist sotside suhtes pärast Tallinna koalitsioonist lahkumist. Ka täiesti mõttetute uudistega on oluliselt lihtsam pildile saada. Seevastu teha konstruktiivset koostööd linnakoalitsioonis kujunes sotsidele kui omamoodi karistuseks. Iga teise uudise taha pandi varjundina alati kirja „Tallinna linnavõimu väiksem vend“ või mõni muu puudli-staatusele viitav uudis.
Ka Mihkel Raud on oma saadetes täiesti varjamatult öelnud, et Eesti meedia ongi Keskerakonna ning nende partnerite vastane. Tuleb välja, et ka koalitsioonipartnerite. Ainus viga on see, et kuni 2007. aasta parlamendivalimisteni oli sama erakond ka Andrus Ansipi koalitsioonipartner, kes, tõsi küll, pärast 2007. aastat vahetati mugavamate partnerite vastu. Sotsiaaldemokraadid ja IRL sobisid sellesse rolli hästi.
Ka erakondade populaarsus-uuringutes kajastatakse harva Keskerakonna või sotsiaaldemokraatide tõusu. Küll aga on paljude ajalehtede kaaneuudiseks Reformierakonna järjekordne tõus. Eriliseks skaudiks on siinkohal ajaleht Postimees. Sellega seonduvalt süüvib aja jooksul ka inimeste teadvusse pilt, nagu Keskerakond alati langeks ja Reformierakond tõuseks. Olgugi, et kuude lõikes on erakondade populaarsused väga erinevad. Eesmärgiks on inimeste ärgitamine hääletada võitjate poolt ning tekitada võltsarusaam nagu Reformierakonnale polekski alternatiivi.
Samuti on rohkem kui üks kord pandud peauudiseks uudis, millel puudub sisuline väärtus — näiteks kellegi toimetaja arvamus, et Keskerakond kaotab eelseisvad valimised.
Alternatiiviks ongi uus meedia
Ma ei imesta, et kogu selle meediaviha peale toodab Keskerakond enda isiklikke linnaosalehtesid, mis on objektiivselt võttes muidugi sama kallutatud kui mõned Eesti ajakirjanikud.
Need ajakirjanikud, ja ka poliitikud, teavad, et infomassi tõttu loeb enamus inimesi vaid uudiste pealkirju, mitte sisu. Ja kui sisuks on alati ühe fakti ära toomine ning teise mahavaikimine, siis muutub sellest palju.
Ja nii sammumegi valimistelt valimistele ühtede ja samade „kodustatud ekspertidega“, kes aina julgemalt kujundavad isiklikke argumentide ja arvamuste põhjal terve rahva arvamust. Juhul, kui need „sõltumatud ajakirjanduslikud eksperdid“ pole ära ostetud, siis võiksid nad endale lihtsalt selgeks teha, et kogu Eesti rahvas ei ole Reformierakond ning valimistel on nii presidendi, ajakirjaniku kui suvalise kodutu hääl täpselt ühesuguse kaaluga. Sama võrdselt peaks erinevaid arvamusi ka kajastatama.
Autor on Tallinna linnavolikogu nõunik (SDE).
