Linnaosavanem: riik ostku TOPi maad tagasi
“Minu isiklik emotsionaalne seisukoht, hoolimata sellest, et üldplaneering näeb teisiti ette, on, et see on halb mõte,” rääkis Terik Delfile. “See on linna dokumentidega niimoodi paika pandud, aga kui me räägime linnaosavanema isiklikust seisukohast, siis mina täna sellest mõttest väga ei vaimustu, et sellise planeeringu alusel sinna kortermaju rajada.”
“Linnaosas on olnud mitmeid arvamusi,” selgitas Terik. “Esmalt, kui see teema üles kerkis, siis Pirita linnaosa eelmine halduskogu kiitis selle planeeringu heaks. Linnaosa vanem lähtub halduskogu otsusest ja tavaliselt teeb halduskoguga sama otsuse. Selle konkreetse planeeringuga läks teisiti. Mina linnaosavanemana toona olin sellele planeeringule vastu ja saatsin linna negatiivse kooskõlastuse.”
Tallinna volikogu kiitis aga linnaosa üldplaneeringu heaks ning lähtuvalt sellest on arendajal õigus sinna kortermaju ehitada.
TOPi ümbruse lähiala müüs arendajale maha toonane reformierakondlasest minister Signe Kivi. “Linn on väga kehva seisu mängitud,” selgitas Terik. “Toonane minister andis teadlikult signaali, et sinna on võimalik ehitada. Arvan, et täna meil sellist probleemi ei oleks, mis nii mind, kui ka Pirita elanikke just rõõmsaks ei tee, kui valitsus poleks seda erakätesse müünud ja see oleks jäänud riigi kätte. Riik oleks võinud anda selle linnale ja linn oleks võinud siis ise vaadata, mida sellega teha.”
Toonane halduskogu, kes kortermajade planeeringu poolt hääletas, koosnes enamasti reformierakondlastest. “Reformierakond toona üksmeeles kõik selle detailplaneeringu poolt hääletas,” vastas Terik küsimusele, kes selle detailplaneeringu vastu võttis.
“Selline null-alternatiiv nagu täna, et suured asfaltplatsid ja üks kummivahetustöökoda, see ei ole sedavõrd väärtusliku maa kasutamise seisukohast just mõistlik,” nõustus Terik, tunnistades samas, et linnaosal ei ole raha vaidlusalune maa-ala arendajatelt välja osta. “Palun, 100 miljonit krooni ja ostke ära kui soovite,” vahendas ta arendajate pakkumist.
“See suurusjärk oleks Pirita linnaosa jaoks viie aasta täiseelarve. Lisaks ka linnal ei oleks seda jõudu ära osta,” ohkas linnaosavanem. “Tänaseks lahenduseks oleks mõistlik see, kui riik oma kunagise kasumisaamise eesmärgil tehtud kinnisvaratehingu tagasi pööraks ja riigile tagasi ostaks.”
“Ma saan arendajast ka väga hästi aru, tema on selle kunagi ostnud, riik on öelnud, jah me müüme selle tüki, sa võid sinna põhimõtteliselt ehitada, ja nüüd on ta nii-öelda petetud saanud. Üldplaneering lubab tal sinna ehitada, seal on kooskõlastused nii riigi institutsioonide poolt, muinsuskatse on oma kooskõlastuse andnud, kõik kooskõlastused on tehtud. Ma arvan, et selle platsi ainukene pääsetee on, kui riik oma kunagise rumala otsuse ümber vaatab,” leidis Terik.
