Inspektsioon tõi selgust isikuandmete töötlemisse
“Ainus seaduse säte, millele tugineda saab, on töölepinguseaduses, mis ütleb, et tööandja on kohustatud austama töötaja privaatsust ja kontrollima tööülesannete täitmist viisil, mis ei riku töötaja põhiõigusi,” lisas Nõmper. Ta rõhutas, et tegemist on siiski abimaterjaliga ning seadust mingilgi viisil muudetud ei ole ja tekkivaid vaidlusi lahendab kohus. “Ei ole välistatud, et ühes või teises küsimuses asub kohus teisele seisukohale kui inspektsioon,” ütles ta Äripäevale.
Seni olid asjad mõlemale poolele segased. Advokaadi sõnul toob juhend kindlasti selgust isikuandmete töötlemisse. “Raskemaks läheb ehk see, et tööandja peab kehtestama juhendid või siseregulatsioonid, näiteks kui kaua ta töötleb andmeid pärast töötaja lahkumist või kui kaua töötaja e-postiaadress on avatud, milline on töötaja lubatud ja keelatud internetisaitide loetelu, kuidas jälgitakse e-kirju. See suunab personalitöötajaid küsimusi läbi mõtlema. Senini on lähenetud vaidluse korral asjale kaasusepõhiselt,” selgitas ta.
Juhend valmis personalitöötajate abita. Skanska EMV personalijuht Irene Metsis ütles, et mõnes mõttes oli juhendit tarvis küll, kuid siiani on personalitöötajad suhteliselt hästi toime tulnud, personalitöötaja eetikale toetudes. “See juhend on personalijuhtide seas päris palju kõneainet tekitanud, et mida see tähendab ja kas ma pean seda nüüd järgima või mitte. Mulle tundub, et see on ka päris palju segadust tekitanud,” rääkis Metsis. Tema sõnul oleks juhendi koostajad võinud rohkem personalijuhte kaasata. “Kuna olen ka Eesti Personalitöö Arendamise Ühingu juhatuses, siis on natuke tunne, et see on andmekaitseinspektsiooni toodang,” ütles ta.