Inimesed, miks te kardate erinevusi?
Loo kirjutamiseks sain inspiratsiooni Rahva hääles avaldatud artiklist. On tõesti tõsi, et paljud inimesed tunnevad ennast siis hästi, kui nad teistest üle on. Kahjuks ei vaadata viltu ainult villasele kampsunile suusarajal, vaid suhtutakse üleoleku ja tihti põlgusega ka erivajadustega inimestesse.
Kuidas käitute teie, kui näete ratastoolis inimest või juhtute ühte bussi vaegnägija ning tema juhtkoeraga? Kuidas reageerite, kui keegi longates või silmnähtavalt tõmmeldes üle tee läheb ning kukub? Kas te lähete appi?
Kui näete trammis seistes, et teie vastas seisab keegi, kelle nägu on millegipärast kõvasti moonutatud või armiline, kas suudate naeratada - selle asemel, et teda tobedalt jõllitada? Tean, see on mõnikord raske, kuid kas te püüate?
Tegelikult on ehk selliste küsimuste esitamine vale. Me võime küll mõelda, et sellises olukorras käitume nii või teisiti, kuid kui olukord reaalselt käes on, käitume hoopis vastupidiselt.
Kui mu sõbranna otsustas hakata erivajadusega lapsele tugiisikuks, kutsus ta mind esimesel korral kooli kaasa lastega tutvuma. Sinna minnes ma kartsin veidi, ma ei kujutanud üldse ette, mis mind seal ootab ja kuidas käituma peaks. Aga need pisikesed ja rõõmsameelsed marakratid võitsid mu südame. Sõbranna kahjuks ehmatas ära ja arvas, et tema nendega tegeleda siiski ei suudaks.
Hakkasin pisikese tüdruku tugiisikuks. Ta võttis mu kiiresti omaks ja väga vahva oli temaga tegeleda. Aga väga ehmatav oli vaadata kaaslinlaste käitumist ning suhtumist. Tänaval oli palju põrnitsejaid, enamus möödus suure kaarega ja kohvikus ei istutud kõrvallaudadesse kunagi. Ükskord tuli vanem meesterahvas ligi ja ütles mulle: "Neiu te olete ju ilus, miks te idioodiga koos kõnnite, te peaks ikka pidudel käima".
Ma tegin seda, sest ma tahtsin. Ma pole mitte kuskil kogenud nii palju siirust, positiivsust ja optimismi kui nende laste juures. Klassiõhtul pannakse muusika mängima ja terve kool jookseb kohe tantsima. Kõik tantsivad kõigiga, kõik suhtlevad kõigiga, abistavad endast nõrgemaid. Ma olen saanud ühe uskumatult võrratu kogemuse võrra rikkamaks.
