Kulla hinda võib oodata ees suur langus
Aastatel 2007 - 2010 kerkis kulla hind 650 dollarilt ühe untsi kohta rekordkõrge 1430 dollarini, kui maailma tabasid finantskriis, majanduskriis, Euroopa võlakriis, keskpankade agressiivne sekkumine, triljonite dollarite juurdetrükk kahe kvantitatiivse leevenduse programmiga ning rekordmadalad intressimäärad.
Massiline dollarite juurdetrükkimine viib aga hüperinflatsioonini ja raha ostujõu langusele. Kulda peetakse parimaks kaitseks selle vastu. Praeguseks ajaks on 1900. aasta ühedollarilisest järgi jäänud vaid neli senti. Seega raha väärtus kahaneb pidevalt.
Kulla hinda on sisse kirjutatud kõik eelpool mainitud tegurid ja ebakindlus, mis globaalsetel finantsturgudel valitseb, sealhulgas ka ootused ja lootused. Need, kes on kindlad kullahinna järjepidevale tõusule, võiksid mõelda ka, millest see tõus küll tuleks?
Maailmamajandus on kogenud erinevaid musti stsenaariume, mis on tõstnud kulla hinda rekordkõrgustesse. Oktoobri teises pooles tegi kulla hind praktiliselt iga päev uue rekordi. Nüüd, mil arvatavad kõige mustemad stsenaariumid ei pruugigi enam nii mustad olla ning majanduse fundamentaalsed näitajad on juba paranemas, siis mis võiks olla kulla hinna tõusu põhjuseks?
Vaatamata sellele, et Euroopat laastab võlakriis ning nimekiri riikidest, kes võiksid abi paluda, on pikenenud peale Portugali ja Hispaania ka Belgia näol ning ka Poola küsis IMFilt 21. jaanuaril 9 miljardit dollarit lisaks (kokku 30 miljardit dollarit), et kindlustada end Euroopas leviva finantsriski ja ebakindluse vastu. Pole olemas reaalselt katalüsaatorit, mis kollase metalli hinda tõstaks.
Intressimäärade tõus avaldab otsest mõju kulla hinnale. Hiina on tõstnud 2010. aastal mitu korda intressimäärasid, et vältida oma majanduse ülekuumenemist ning võidelda inflatsiooniga. Sama tegi ka Brasiilia neljapäeval, 20. jaanuaril, tõstes intressimäärasid 50 baaspunkti ehk 11,2 protsendini. Brasiilia 2010. aasta inflatsioon ulatus 6 protsendini.
Kulla hinna tõusu üheks põhjustajaks võib olla Hiina keskklass, kes ostavad kuldehteid ja meeneid kingitusteks, pulmadeks ja tähtpäevadeks. Igasugused kärped nende palkadelt vähendaks aga kulla vajadust. Kui Hiina näiteks otsustab juaani väärtusel lasta tõusta teiste valuutade suhtes, mõjuks see Hiina ekspordile halvasti. Tugevama juaani korral oleksid Hiina tooted kallimad teises riigis ning see võib lämmatada Hiina tööliste sissetulekuid.
Kui varadeklass kuld, mis on aastatega 2000-2011 kerkinud 250 dollarilt untsi kohta 1342 dollarini ühe untsi kohta – 17 protsenti eelmisel aastal – on vaja väga mõjuvat põhjust, et kulda hoida.
Kulla hinna kohta käib ütlus, et ta läheb üles mööda treppi, aga tuleb alla liftiga. Mis peaks viima kulla hinna kõrgemale? Millised võimalikud stsenaariumid oleks kirjutatud kulla hinda 1600 dollarit ühe untsi kohta, 1800 dollarit ühe untsi kohta, 2000 dollarit ühe untsi kohta?
Eurotsoon võib praegu küll keerulises olukorras olla ning pole veel selge, kui paljud riigid võiksid veel abi vajada ning kui suureks abipakett võib kujuneda. Kuid Euroopa hoiab euro koos. Samas on makronäitajad Ameerika Ühendriikides paranenud ning maailma majanduse kasvumootorid - arenevad turud – eesotsas Hiinaga näevad vaeva, et võidelda inflatsiooniga ning hoida majanduskasv tasakaalus.
Kindlasti on nafta hind see, mis ka tulevikus jätkab tõusmist. Ja see on tingitud sellest, et naftavarud jäävad pidevalt vähemaks ning arenevates riikides kasvab järjepidevalt nafta tarbimine.
Nagu üks tark mees kunagi ütles: müüge siis kui teised ostavad. Kuld on viimasel aastakümnel koos teiste väärismetallidega olnud väga populaarne investeering. Muidugi tuli maailmamajandusel üle elada milleeniumi vahetumisel dotcom mulli lõhkemine, 2007. - 2010. aastani väldanud finantskriisi ja majanduskriisi - eelmist dekaadi võib pidada ka kui „kaotatud dekaadiks”.
On eksperte, kes usuvad, et kuld võib olla järjekordne "mull" ning on ka teadjaid, kes arvavad, et kuld on alles varajases tsüklis liikumaks üles. Kui me mõtleme, missugused stsenaariumid võiksid veel maailma majandust tabada, siis kas kulla hinna tõus saaks olla jätkusuutlik?
