"Politsei- ja piirivalvemaeti esimene tööaasta oli väga tõhus, töine ja murranguline," rääkis Küüt sisejulgeolekuasutuste 2010. aasta tulemusi tutvustaval pressikonverentsil. "Oluline on see, et meie teenus on olnud jätkusuutlik ja jätkuvalt kõrgel tasemel. Usaldus on samal tasemel - meie panus elanike silmis on olnud hea. Oluliselt on paranenud endiste ametite omavaheline koostöö - vähem bürokraatiat ja võimalus ressurssi paindlikumalt kasutada."

Küüt selgitas, et ka 2011. aastal töötab PPA endiselt kärbitud eelarve tingimustes. Personaliressurss on ikka miinusnumbriga, kõik pidid võrdselt võtma neli palgata puhkuse päeva.

Euroopa Liidu välispiiri turvalisus on Küüdi sõnul tagatud ja seda olukorras, kus surve välispiirile on oluliselt kasvanud. Surve Eesti lõigule on aga vähenenud. Selle põhjuseks on Küüdi väitel PPA selge ja konkreetne tegevus (elektrooniline valve ja patrullid) ning väga hea koostöö Vene Föderatsiooniga, kelle kolleegidega lahendatakse töised küsimused kiiresti.

"Salakaubaveo surve on kasvanud, ka meie piirilõikudes - salasigaretid. Nende juhtumite arv on kasvanud ja kogused on kasvanud. Legaalselt toomise piirmäärad muutusid ja seetõttu kasvas ka salakaubavedu," jätkas PPA peadirektor.

Piirikontrolli taastamine NATO välisministrite kohtumise ajal andis häid tulemusi. "Saime teada, milline liiklus Eesti ja Läti vahel toimub, saime valmisoleku, et ka edaspidi vajadusel ELi sees sisepiiri taastada," sõnas Küüt.

Kodakondsuse valdkonnas jõuti digitaalse ID väljastamiseni. "See on tõepoolest hea võimalus isikutele, kes kasutavad digiallkirja. Hea lisavõimalus ja turvalisem."

Küüdi hinnangul paranes seoses ametite ühendamisega oluliselt migratsioonijärelevalve. "Meie võimekus tänavatel ja asutustes illegaalset migratsiooni kontrollida on kasvanud."

Küüt pani ka ajakirjanikele südamele, et inimestele tutvustataks rohkem telefoninumbrit 6 123 000, mis on mõeldud infopäringute jaoks, ning seega võiks number 110 jääda ikkagi ainult hädakõnede jaoks.

Korrakaitse teemasid tutvustades lausus Küüt, et kuigi on aset leidnud liiklussurmade vähenemine, on samas Põhjamaadega võrreldes endiselt palju tööd vaja teha. "Turvavarustuse kasutamine on aktuaalne ja järelevalvet me jätkame. Kiiruskaamerate rakendamine on oluline - nad on elupäästjad! Peame rakendama rohkem ka teistele maanteedele, nad on liikluskasvatajad ja harjutavad meid õigeid sõiduvõtteid kasutama."