Kes põletab Tallinna?
Tõenäoline, et varsti lüüakse soolalao kõrval kopp maasse uue hotelli, kaubakeskuse või kasiino ehituseks. Rottermanni kvartali 9 hoonet müüdi Majandusministeeriumi poolt ilma oksjonita (st kokkulepitud võitjaga oksjonil) alghinnaga - 11 miljonit krooni. Edasi hakkasid sadama lähedal tegutsema hoolikalt varjatud omanikega Rottermanni keskused, Merekeskused, Ratsu baarid jne jne.
Sadamapiirkond on tulekahjude arvult üldse tähelepanuväärne. Põlenud hoonest sadakond meetrit eemal pani hiljuti ilma ühegi paberita suure Metropoli hotelli püsti maagiline ärimees Toonart Rääsk. Kokkusattumusena põles sealsamas Mere puiesteel paar aastat tagasi Rääski firmadele peavarju pakkunud kahekordne maja. Oh häda! Hävisid kõik dokumendid. Veel üks kokkusattumus - Rääsk oli saanud Maksuametilt just ettekirjutuse finantsdokumentide esitamiseks. Ja üllatus-üllatus - ühe firma esindaja oli püüdnud Eesti Ekspressi andmetel nädal varem hoonet kindlustada. Pool aastat tagasi põles sama hotelli parklal risti ees olev Liviko ladu. See oli ilus põlemine, tuulevaikse ilmaga oli ladu igast otsast võrdselt leekides - esteetide kätetöö.
See on vaid üks kahtlustäratav näide. Kaks aastat tagasi põles ilusal Paksu Margareeta kõrval asuval künkal nn. Suveteater. Kohe pärast Maarjamäe nõlval asuva Scheeli krundi müümist Lepiksonile, Sõõrumaale ja co-le süttis arhitektuuriväärtusliku Tallinna Ilmajaama puuhoone Pirita - Kose tee kurvi juures mäel. Tülikatest puumajaelanikest, kuuriderivist või suurest majakolakast lahti saamiseks kasutatakse süütamist ilmselt märksa tihemini kui tõestada suudetakse. Muidu peavad kinnisvaraarendajad tegelema asenduspindade, kompensatsioonidega ja jumal teab millega.