Tallinn hoolib, kuid kahjuks küll vaid valikuliselt
Olen märganud paljudes kohtades, et teede lahti ajamine oleks just kui privileeg autojuhtidele. Jalakäijad vaadaku ise, kuidas hakkama saavad. Ja saavadki hakkama - kes üle hangede ronides, kes autoteel tatsates. Ent kui sa pead enda järel vedama väikest last kelguga? Ja kui teid on kaks täiskasvanut ning mõlemal laps kelguga järel lohisemas?
Linnakorraldus on olnud ajast aega jalakäija suhtes vaenulik ning pigem autojuhte soosiv. Miks? Kas ei peaks just vastupidi olema, et lükata just rohkem nende eest lund, kellel pole isegi ühte hobujõudu võimalik kasutada?
Tallinna valisin oma näiteks kahel põhjusel - esiteks seetõttu, et just sealt olen ma pärit ning seal kogetu värskelt meeles. Teiseks aga seetõttu, et keskerakondliku Tallinna tegemiste ülistuslaulu sisse võiks ju mahtuda ka hüüatus "tegime Tallinna tänavad ja kõnniteed läbitavateks!" Kahjuks seda hüüatust aga ei ole ja usutavasti ka ei tule. Kõnniteede ja autoteede vahel on meetrised lumevallid, kõnniteed ise on mõnes kohas täiesti omal jalal sisse tallatud. Kõige hullem on aga lume ja soola segune löga ning ka lumepuder, milleta ei leia vast ühtegi ülekäigu kohta Tallinnas.
Sõpruse puiesteel viisid ülikitsad (loe: üherealised) jalgteed majaräästaste alla, kus ülevalt rippusid ähvardavalt suured purikad. Miks mupo sealseid kinnistuid ja ühistuid ei trahvi? Kui ainus võimalus jalakäijal edasi saada on just läbi selle jalgraja räästa, siis on tegemist reaalselt inimelu ohtu seadmisega. Purikajuttu on räägitud juba, kuid pea iga teine kinnistuomanik pole seda kuulmagi teinud. Miks ei võiks Tallinnas "vähemtähtsatel" tänavatel kõnniteed lahti ajada kaugemal majadest ja nende räästastest? Miks üldse osad kõnniteed on lahti ajamata?
Kotka tänaval bussi oodates nägin üle tee Kristiine turgu, sedasama, mis ebaseaduslikult "omale jopele" kingitud ja millest on saanud üks Edgar Savisaare vana-aasta tegemistest, millega oma pöördumistes uhkeldada. Seal, muidu inimtühjal turuplatsil, askeldas kioskite vahel viis labidameest ja üks sahk. Turuplatsil vist lihviti maapind nii siledaks, et ka pime saaks ilma valge kepita seal joosta, kartmata komistamist. Tore oli näha, et Tallinnal on prioriteedid "paigas".
