JUHTKIRI: Euro ees, hooletus taga

Kahe päeva pärast Eestis ametlikult käibele tulev euro ei avalda mõju sugugi ainult SKT-le või OMX-le. Euro raputab meist igaühe isiklikku eelarvet. Mitte ainult võimalike ümarhindade, vaid ka meie mõtlematuse kaudu.

Kauplejad võivad kirjutada alla kõikvõimalikele kokkulepetele ning näidata hindu truult õige kursiga, kuid suurim töö meie isiklike eelarvetasakaalude kaitsmisel jääb siiski meie endi teha. Kaitsta neid aga tuleb, sest euro raputab põhjalikult läbi kogu meie senise tarbimissüsteemi.

Muretut rahakulutamist - olgu siis sularahas või kaardiga - võivad endale lubada vaid need, kelle igakuistest sissetulekutest on siiani piisanud kõigest vajalikuks ning jäänud korralikult ülegi. Kui seni pole vaja olnud muretseda, kas kontol järgmise palgapäevani ikka raha on, pole vaja muretseda ka tulevikus. Kuid väga suur osa Eesti elanikest ei ela nii.

Meenutagem Marju Lauristini hiljutist meeldetuletust: vaesus on Eestis juba keskmist palka saavate inimeste mure. Tähendab, et peost suhu elavaid kodanikke on meie riigis sadade tuhandete kaupa. Nemad ei saa endale lubada "stiilset hooletust" rahaasjades.

Euro muudab kogu sissetulekute, hindade, jooksvate ja erakorraliste kulude ning teiste rahaliste suhete mõõtkava. Mitu kolmeeurost kohvitassi võib omale 634-eurose palgaga lubada? Kas 20-eurone raamat on kallis või odav? 69 eurot ruummeetri küttepuude eest - palju või vähe?

Kui selliseid otsuseid saab teha rahus, laua taga arvutades ja erinevaid variante kaaludes, on kõik üsna lihtne. Kurssi me ju teame. Paraku aga teeb inimene suure osa oma tarbimisotsustest n-ö jooksu pealt, kiirete ning tihti ka emotsionaalsete otsustena.

Teiste eurole üle läinud riikide kogemus osutab, et euro tulekule on nii mõnelgi pool järgnenud hüppeline tarbimise kasv, millele on omakorda järgnenud hüppeline langus. See näitab, et mõõtkava segipaiskamine paneb inimesed teinekord ohjeldamatult kulutama, eriti kui vääring raha arvuliselt väiksemaks teeb.

Delfi paneb oma lugejatele südamele, et jaanuaris raha välja käies tavapärasest läbimõeldumalt tegutsetaks. Parem karta, kui kahetseda, et kuhu see palk või pension nüüd ometi hetkega kadus. Neid, kes inimeste segadust "soodsate" pakkumiste nign eksitavate reklaamidega ära kasutada püüavad, on kahjuks turumajanduse tingimustes alati.