“Väidan, et see probleem (valimisliitude keelustamine — BNS) on poliitiline, mitte õiguslik,” kirjutas Maruste Postimehes. “Ja poliitilist probleemi ei ole võimalik õiguslikult, eriti aga kohtulikult lahendada.”

Maruste sõnul on poliitilise ja õigusliku probleemi erinevus selles, et üht lahendatakse otstarbekuse, teist õiguslike argumentidega.

“Me võime väita, et valimisliitude kaotamine on otstarbekas, õige ja vajalik, sest aitab kaasa poliitilise demokraatia arengule,” kirjutas Maruste. “Kuid samavõrd võime väita, et valimisliitude keelustamine ei ole õige, sest kahjustab väljakujunenud demokratiat ja vaba valikut, sisaldab endas teatud sunnielemente ja nii edasi.”

Maruste sõnul on mõlemad väited suuremal või vähemal määral õiged. “Seega on otsuse tegemine poliitilise äratundmise, kaalumise ja otstarbekate valikute tegemise küsimus,” nentis ta.

Maruste lisas, et kui on olnud avalik vaidlus ning demokraatliku otsustamismehhanismi tulemusel on jõutud teatud otsusele, siis on see demokraatlik ja põhiseaduses ette nähtud korras tehtud otsus ja meil tuleb sellega leppida. Praegusel juhul oli otsus valimisliidud kaotada.

Riigikohtu endise esimehe hinnangul paneb poliitilise vaidluse lükkamine kohtu kaela kohtu tarbetu poliitilise surve alla ning sunnib kohtu väljuma juriidilise argumenteerimise vallast ja kasutama poliitilisi argumente.

“See peaks aga demokraatliku õigusriigi reeglite järgi elavas riigis olema välditud,” kirjutas Maruste.

Tema sõnul pole antud probleemi puhul vaja enam midagi teha.

“Kuna pole kahtlust riigikogu otsuse legitiimsuses ning protseduurilises demokraatlikkuses ja põhiseaduslikkuses, siis tuleb selle otsusega edasi elada, meeldib see või mitte, ja valimised nende reeglite järgi läbi viia,” kirjutas ta.

Kui aga keegi pärast valimisi väidab põhjendatult, et tema põhiseaduslikke õigusi on valimisliitude keelustamisega rikutud, võib see isik pöörduda halduskohtusse, lisas Maruste.

Riigikogu võttis 27. märtsil 55 poolthäälega vastu kohaliku omavalitsuse volikogude valimiste seaduse, mis sätestab, et, nagu riigikogugi valimistel, võivad neil valimistel osaleda vaid erakondade nimekirjad ja üksikkandidaadid.

Õiguskantsler Allar Jõks nägi selles vastuolu põhiseadusega ning tegi riigikogule ettepaneku need sätted muuta. 22. mail lükkas riigikogu ettepaneku tagasi ning Jõks pöördus riigikohtusse.