Reformierakond: kutselise kaitseväe ideest saadi valesti aru
Delfi küsis Reformierakonna kaitsepoliitika kohta riigikogu riigikaitsekomisjoni esimehelt Mati Raidmalt.
Kuidas tuleb mõista Reformierakonna programmis sisalduvat lauset "Enamiku lääneriikide eeskujul peab Reformierakond vajalikuks jätkata liikumist kutselise kaitseväe arendamise suunas, lähtudes inimeste vabatahtlikust kutsevalikust"?
Reformierakonna kaitse- ja julgeolekupoliitika eesmärk on parimal võimalikul viisil kaitstud Eesti. Eestile tagatakse parim julgeolek läbi NATO kollektiivkaitse, kui meie peamise julgeolekutagatise, ning esmase iseseisva kaitsevõime professionaalsuse arendamise. Selleks on meil oluline jätkata kutseliste kaitseväelaste osakaalu suurendamist kaitseväes.
Eesti on NATOle deklareerinud oma üksused ja võimed, osaleme NATO ja EL missioonidel ja kiirreageerimisüksustes. See on meie kollektiivkaitse nurgakivi. Esmase iseseisva kaitsevõime osas nõuavad kaitseväe võimearendused (kaasa arvatud võime efektiivselt ja professionaalselt koolitada ajateenijaid) samuti kutseliste kaitseväelaste osakaalu suurendamist. On hea meel tõdeda, et IRLi juhitud kaitseministeerium on välja töötanud riigi sõjalise kaitse arengukava 2009-2018, milles on kirjas, et aastaks 2018 suurendatakse kaadrikaitseväelaste ehk kutseliste kaitseväelaste arvu ligi tuhande inimese võrra, saavutades üldarvuks 4000. Kaitseministeeriumi 2011. aasta eelarve sisaldab, erinevalt meie platvormis markeeritud 125 uue kutselise kaitseväelase töölevõtust, 137 isiku värbamist. Ka siin me kinnitame ja toetame oma koalitsioonipartneri häid kavatsusi.
Kas Reformierakond soovib, et mingil hetkel koosneks Eesti kaitsevägi ainult elukutselistest sõjaväelastest ning kohustuslik ajateenistus kaitseväes oleks kaotatud? Kui jah, siis millal võiks selline muudatus kõige varem aset leida?
Reformierakond soovib - kutseliste kaitseväelaste kui Eesti kaitseväe selgroo suuremat väärtustamist, kaitseliidu kui vabatahtliku kaitsetahte väljenduse suuremat rahastamist ja kasutamist Eesti kaitseks ning ajateenistuse kasutamist nende mõlema baasi tekkeks. Reformierakond ei kaota ajateenistust. Meie riigikaitsepoliitika programm sisaldab selget eesmärki luua eeldused kuuekuulisele ajateenistusele üleminekuks, mida on võimatu tõlgendada ajateenistuse likvideerimisega.
Selle muudatusettepaneku sisu on muuta ajateenistuse sisu efektiivsemaks. Ajendatud on see esiteks Eesti kaitseressursside ameti iga-aastastest ajateenijate ning teenistuse läbinute küsitlustest, kust kindla joonena läbib probleem kaheksa kuu mitteefektiivsest kasutamisest. Ja teiseks meie põhjanaabri Soome, paljudele kui parima ajateenistuse korralduse eeskuju, kogemus. Nimelt teenivad Soomes pooled noored aega just nimelt kuus, mitte kaheksa kuud, muutes sellega põhjendamatuks väited, et see on õppeks liiga lühike aeg. Samuti näeme vajadust selgelt eelistada vabatahtlikult kaitseväeteenistusse astuda soovijaid.
Nii kaitseminister, kaitseväe juhataja kui ka paljud spetsialistid on mitmel korral (eriti Läti kogemuse ja Gruusia sõja "õppetundide" valguses) rõhutanud, et Eesti püsimine kohustusliku ajateenistuse juures on olnud ainuõige valik. Kas Reformierakond kahtleb nii kaitseministri, kaitseväe juhataja kui ka teiste kohustusliku ajateenistuse pooldajate erialases pädevuses? Või on siiski Reformierakonna plaanidest valesti aru saadud?
Nähtus, kus luuakse suur tont, et ise temaga võidukasse sõtta asuda, pole poliitretoorikas harva esinev vahend. Möönan, et tont lendas hästi ja kõik, kel mahti, said tema pihta kõmmutada. Siinkohas veel kord – olge kindlad, et Reformierakond oma riigikaitsepoliitikas baseerub kutselisel kaitseväel, kaitseliidul ja ajateenistusel. Reformierakond ei kaota ajateenistust.
Värsked arvamusuuringud on ka näidanud, et kohustusliku ajateenistuse olemasolu pooldab väga suur osa elanikkonnast. "Kaitseväe mehitamise senist mudelit ehk segasüsteemi ajateenistusest ja palgalistest üksustest toetab 81 protsenti elanikkonnast," selgub näiteks kaitseministeeriumi tellimusel Turu-uuringute AS-i poolt sel sügisel läbi viidud avaliku arvamuse uuringust. Miks Reformierakond siiski palgaarmee temaatikaga edasi tegeleb? Kes oleks need valijad, kelle tähelepanu selle valimisplatvormi osaga soovitakse saavutada? Kas Te ei karda, et palgaarmee teema paneb osa Reformierakonna valijaid mõnd teist erakonda (näiteks IRLi) eelistama?
Segasüsteem kutselisest kaitseväest ja ajateenistusest ja lisaks veel tugevast kaitseliidust ongi Reformierakonna suund. On hea meel, et arvamusuuringud meie ideed ka kõrge protsendiga kinnitavad. Seos „palgaarmee” ja eelmises vastuses kirjeldatud „tondilaskmise” vahel on otsene.
