USA ei ole ikka suutnud välja mõelda, mille eest Assange kinni panna
Ametivõimude arvates sai Assange salajast informatsiooni USA relvajõududes teenivalt Bradley Manningilt. Assange on öelnud, et ta võttis ainult informatsiooni vastu ja vahendas edasi - sellega jääb ta Ühendriikide põhiseaduses olevate sõna- ja ajakirjandusvabaduse paragrahvide kaitse alla, kirjutab The New York Times.
Prokuratuur üritab leida tõendeid selle kohta, et Assange meelitas Manningit informatsiooni koguma ja äkki isegi aitas teda selles. Kui seda suudetakse tõestada, võidakse Assange'i süüdistada kuritegelikus ühenduses osalemises salajaste andmete varastamisel.
Assange'i vastu kaalutakse ka 1917. aastal koostatud Spionaažiakti või arvuti väärkasutamise eest määratavaid seadusepügalaid. Samas on nende seaduste nõrgaks küljeks asjaolu, et informatsiooni passiivset vastuvõtjat ei saa karistada.
Prokuratuur loodab saada vajalikke andmeid Manningi arvutist. Manning ise võeti kinni, kui ta uhkeldas oma lekitamistega endise häkkeri ees, kes rääkis kõik ilusasti politseile ära. Tõenäoliselt on arvutis talletunud Assange'i ja Manningi vestlus.
Lisaks valmistab Ameerika Ühendriikide võimudele probleeme asjaolu, et Assange on Austraalia kodakondne.
Reamees Manning on olnud alates juulist vahi all Quantico mereväebaasis. Teda süüdistatakse selles, et muretses loata endale video, kus USA armee helikopter ründab Iraagis tsiviilisikuid. Assange'i viibib vahi all aga Londonis.
