Väidetavad seksuaalkuriteod, milles Assange’i süüdistatakse on:

1. Mõlema poole nõusolekul toimunud seksuaalvahekorra mittekatkestamine, kui Assange'i seksipartner ja võõrustaja Anna Ardin sai enese väitel mingil viisil aru, et kondoom on purunenud, ja

2. Mõlema poole nõusolekul seksimine teise naisega mõni päev hiljem naisele ütlemata, et Assange oli äsja teinud sama Ardiniga, ja siis, päev hiljem väidetavalt telefonile mittevastamine, kui naine tahtis, et Assange läbiks suguhaiguste kontrolli. (Assange ütleb, et ta oli telefoni välja lülitanud, kartes, et teda jälitatakse selle kaudu. Samas ei saa mittevastamist telefonikõnele naiselt, kellega ollakse just maganud, pidada kuriteoks. Külmaks või julmaks võibolla küll, kuid mitte õigustuseks vägistamissüüdistusele!)

Enamikus riikides, sealhulgas USA-s ja Suurbritannias ei loetaks neid tegusid kuritegudeks, veelgi vähem saaks neid nimetada vägistamiseks, kuid Rootsi võimud palusid Interpolil välja anda niinimetatud punane häire Assange’i tabamiseks. (Ainuke teine juhtum, kui Rootsi võimud sel aastal punase häire andsid oli 58-aastase Jan Christer Wallenkurtzi puhul, keda süüdistati mitmetes seksuaalkuritegudes, sealhulgas laste vastu.)

Kuidas on võimalik, et Rootsis, kus on kõige suurem teatatud vägistamiste arv inimese kohta Euroopas, otsitake Interpoli kaudu taga ainult neid kaht – Wallenkurtzi ja Assange’i, küsib Lindorff.

Samuti avaldab Lindorff imestust selle üle, et Briti kohus ei vabastanud Assange’i, keda süüdistatakse vastastikusel nõusolekul toime pandud „seksuaalkuritegudes”, kautsjoni vastu, vaatamata sellele, et mitmed kohtus viibinud inimesed olid valmis ükskõik kui suurt kautsjoni maksma. Samas vabastatakse agressiivses vägistamises süüdistatavaid inimesi pidevalt kautsjoni vastu nii Suurbritannias kui Rootsis.

USA pikka kätt on selle loo puhul raske märkamata jätta, kirjutab Lindorff.

Raske on uskuda, kirjutab Lindorff, et USA valitsus ei ole Rootsi prokuratuuri äkilise intensiivse huvi taga selle jabura katkise kondoomi juhtumi vastu, eriti kui on teada, et esialgne prokurör otsustas uurimise lõpetada, kui sai teada, et kahest naisest, kes polnud pärast öid Assange’iga sugugi endast väljas, korraldas üks mehele hiljem peo ja teine jättis Assange’i oma voodisse, minnes ise hommikusööki ostma. (Mõlemad naised saatsid hiljem Twitteris sõpradele sõnumeid, milles hooplesid oma vallutusega. Hiljem püüdsid nad sõnumeid meeleheitlikult Twitteri süsteemist kustutada.)

Samuti on Lindorffi sõnul raske uskuda, et Assange’i kautsjoni vastu mittevabastamine Briti kohtus, eriti, kui arvesse võtta, et Assange’i ei süüdistata vägivaldses kuriteos ja tal pole varasemat kuritegelikku tausta, ei ole USA lavataguse surve tulemus.

USA teeb palehigis tööd järgmiste tõsiste süüdistuste esitamiseks Assange’ile, kirjutab Lindorff. USA justiitsministeerium kavatseb varsti Assange’i süüdistada 1917. aasta spionaažistatuudi alusel. Selleks püütakse teda iga hinna eest trellide taga hoida.