„Kuni tervishoiu rahastamise süsteemi ei muudeta, oleks sotsiaalmaksule lae seadmine küll läbimõtlematu samm, sest kogu meie sotsiaalsüsteem on sõltuvuses sotsiaalmaksust,“ märgib uuringufirma Praxise tervisepoliitika programmi direktor Ain Aaviksoo ajalehele Pealinn.

Sotsiaalmaksu ülempiiri kehtestamine tähendab, et tööandja maksaks kõrgepalgaliste pealt sotsiaalmaksu ainult teatud tasemeni — sellega plaanib valitsus soodustada kõrgkvalifitseeritud tööjõu püsimist Eestis.

„Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) ekspertide hinnangul sellise muudatuse tagajärjel sotsiaalmaksu laekumine st tervisesüsteemi rahastamine väheneb märgatavalt rohkem, kui oleks selle muudatuse majandust elavdav mõju,“ selgitab Eesti Arstide Liidu eestseisuse president Andrus Mäesalu.

Mäesalu hinnangul on tervishoiu rahastamise alused paigast ära. „2/3 Eesti tervisesüsteemi rahadest tuleb ravikindlustusmaksust, veerandi kuludest maksavad inimesed ise ja vaid 6-7% tuleb riigieelarvest.“.

Aaviksoo sõnul tuleks muuta tervishoiu rahastamise süsteemi tervikuna. „Olukord, kus inimeste tervis on seatud sõltuvusse sotsiaalmaksu laekumisest, ei ole jätkusuutlik, seda on Praxis öelnud juba aastaid tagasi.“

Sotsiaalmaksu, sealhulgas ravikindlustusmaksu laekumine on viimastel aastatel niigi märkimisväärselt kahanenud, seega on oluliselt väiksemaks jäänud ka tervishoiule kuluvad summad. Samal ajal aga on tõstetud ravimite ja meditsiinitarvikute käibemaksu, samuti on tõusnud raviasutuste halduskulud. „Sündimuse languse tõttu on ühiskonnas tõusnud vanemate inimeste osakaal, kes vajavad enam tervishoiuteenuseid, see tähendab, et tervishoiukulud jätkuvalt kasvavad,“ märgib Mäesalu. „Kui me lisame veel kindlustamata inimeste arvu kasvu ja meditsiini arengust tingitud arstiabi kallinemise siis käärid tulude ja kulude vahel suurenevad.“

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid