Lukas rääkis Delfile, et põhjus, miks ta teoreetiliselt ühendministeeriumi pooldab, on tõsiasi, et ühiseid teemasid on väga palju. “On ju kultuurielus väga olulised kunstiakadeemia, muusika- ja teatriakadeemia, Viljandi kultuurkolledž ja paljud teised õppeasutused, mis on ju otse haridus- ja teadusministeeriumi all. Näiteks teadusajakiri Akadeemia on tegelikult kultuuriajakirjana kirjas. Treenerid tuleks võrdsustada pedagoogidega oma staatuse poolest ja eks osa teatrite tööst on ka rahvahariduslik. Arhiivisüsteem tuleb nüüd haridus- ja teadusministeeriumi valitsemisalasse. Neid ühised valdkondi on palju,” loetles ta.

Samas tunnistas IRLi ridadesse kuuluv Lukas, et ehkki kokkupuutepunkte on väga palju, ei tõsta ta seda teemat üles personaalse poliitilise programmina. “Seda ei ole erakondades minu teada ka nüüd arutatud ja ma ei näe, et see tõuseks valimisteemaks. Ma iseenesest näen selles [ministeeriumide ühendamises — Toim.] väga palju loogikat, sest Eesti ühiskond on suhteliselt väike, puutuvaid teemasid hariduse, kultuuri ja teaduse vahel on väga palju ja paljudes riikides korraldatakse neid ju ühest ministeeriumist. Samas ütlen jällegi, see on mu isiklik arvamus.”

“Ma arvan, et kui praegu on meil asi lahendatud nii, et mindi omal ajal ühendministeeriumist eraldi ministeeriumideks — ju seal oli ka olulisi argumente. Üks argumente on kindlasti, et kultuurirahvas on harjunud nägema, et neil on oma ministeerium, see on nende jaoks tähtis ja ma aktsepteerin seda. Kui see ettepanek tuleb kultuurirahva keskelt, siis on mõtet see võib-olla poliitiliseks aruteluteemaks võtta, aga muidu mitte, sest omal ajal oli ministeeriumide lahutamine kultuurirahva initsiatiiv,” jätkas ta ja lisas, et kui see küsimus peaks kunagi laiemalt tõstatuma, on ta valmis ka arutelul osalema.

Jänes: sellist mammutasutust pole vaja

Kultuuriminister Laine Jänese sõnul on kultuur nii suur, oluline ja omaette tähelepanu vääriv valdkond, et haridus- ja teadusvaldkonnaga liitmine ei tooks kasu kummalegi. “Aja jooksul on erinevaid ideid esile kerkinud, rohkem ja vähem ulmelisi, aga need pole teoks saanud. Järelikult ei ole olnud tegelikku põhjust ega vajadust sellise mammutasutuse järgi,” selgitas kultuuriminister Delfile.“Kultuurivaldkond on juba sisemiselt väga mitmekesine ja annab tööd tuhandetele inimestele. Oleks ka kummaline, kui riigis, kus kultuuri on alati äärmiselt oluliseks peetud, ei kureeriks seda valdkonda omaette ministeerium,” nentis reformierakondlane Jänes.

Kreitzberg: ühendamine suurendaks ministri ebakompetentsust

Ühendministeeriumi juhtimise kogemust omav endine kultuuri- ja haridusminister Peeter Kreitzberg ei soovita samuti kaht ministeeriumi uuesti kokku panna. “Oleme Jaak Allikuga need, kes omaaegse ühendministeeriumi lahutasid. Seda nõudis toonane haridusüldsus üsna jõuliselt.”

Ühendministeeriumi miinused on sotsiaaldemokraat Kreitzbergi arvates selles, et üks inimene peab hästi orienteeruma nii suure suhtluskoormuse ja keerukusega sfäärides nagu seda on vaimusfäär ning kaitsma valitsuses väga eripalgeliste valdkondade huve. “Justkui vaimusfäär oleks lihtsam kui majandus, põllumajandus, keskkonnakaitse, mis kõik elavad rõõmsalt eraldi ministeeriumide juhtimise all.”

Eksministri sõnul tekitas senine kogemus ühendministeeriumi näol selgelt vajaduse ministeerium kaheks lahutada.

“Kindlasti võidakse sellega välja tulla, kuid see pole otstarbekas ega anna mingit kokkuhoidu. Pigem suurendab ministri ebakompetentsust,” vastas Kreitzberg küsimusele, kas kunagi võib ministeeriumide ühendamise küsimus taas päevakorda tõusta.