Talv tuleks nagu igal aastal esimest korda
Võiks ju arvata, et kõik õpivad kogemustest ja vigadest, aga lumi ja sellega toimetulek paistab olema valdkond, kus ei suudeta õppida. Selles vallas on ühiskonna mälu lühem kui haugil.
Igal aastal tuleb lumi ja talv Eestisse nagu esimest korda. Keegi ei tea, kuidas sellega peaks toime tulema. Televiisorist kuulen, et linn ja riik on lume tulekuga ka sel aastal hästi toime tulnud ning probleeme justkui poleks.
Tekib küsimus, mida peetakse silmas selle hea toimetulekuga. Ilmselt seda, et sahad sõidavad vahel tänavatel. Mina linnakodanikuna ei arva, et see näitaks mingit head toimetulekut. Kõnniteedele on sisse aetud vaid konarlik libe rada, sõiduteedelt lükatakse lumi kõnniteele hunnikusse ja elu olekski justkui lill. Aga ei ole. Kesklinn on lumest nii umbes, et lausa piinlik on. Autod ujuvad ebamäärases lumesupis, teeääred on lumekuhjasid täis ning parkimiskohad tänavatel muudavad liiklusruumi veelgi kitsamaks.
Konkreetne näide on Hobujaama tänaval, kus inimestel pole mitte kuskil käia, sest kõnnitee on täis sõiduteedelt sinna lükatud lund. Samuti on täis lükatud ka sealsed parkimiskohad. See aga ei takista autojuhte parkimast. Pargitakse lihtsalt tänavale. Lisaks seisab korraga teise reana parkimist ootavaid autosid ning tulemusena ongi tänav seisvaid autosid täis ja liiklemine seega üsna võimatu. Kusjuures on Hobujaama tänav ka busside jaoks tihe liikluskoht.
Hobujaama tänav on ka tänav, kus parkimise pikkust piiratakse 45 minuti ja kahe tunniga. Nädalavahetusel on aga paksu lume alla mattunud autosid nii palju, et järelikult on nad seisnud seal juba mitu päeva. Ei paistnud ka, et keegi oleks neile trahvikviitungeid kojamehe alla peitnud. Ilmselt ei saagi seda teha, sest kontrollijad ei mahu lihtsalt tänaval kõndima.
Sama Hobujaama tänav on ka ühendus sadama ja kesklinna vahel. Soomest laeva pealt tulevad turistid ukerdavad sõiduteel, sest mujale ei mahu. Kas see ongi üks värav Eestisse talvekuudel? Teame ju sedagi, et tihtilugu need laevalt tulnud turistid on natuke vindised ja nii need õnnetused juhtuvad. Ilmselgelt süüdistaksin ka mina nende asemel pigem viletsaid ja läbimatuid teid, mitte enda veidi joogist pead.
Lasnamäel on näiteks piirkondi, kus puhastatakse pidevalt sõiduteed ja kõnniteed korralikult traktoriga. Lumi lükatakse kuhugi tühermaale, mitte ei jäeta inimestele ja autodele turnimiseks. Teistes linnaosades pole küll käinud uurimistööd tegemas, aga kesklinna elanikuna olen vägagi kursis selle toimetulematusega lumekoristusel. Just kõige enam läbitavad piirkonnad nagu Narva mnt, Estonia pst ja Pärnu mnt panevad piinlikkusest punastama.
Ilmselt kõige selle taustal on meelest läinud majaelanikel ka eelnevate aastate tõsised jääpurikaõnnetused. Estonia puiesteel rippusid juba suured kärakad, mis võivad iga hetk alla kukkuda. Siinkohal ei tohiks kindlasti mõelda ka, et alles see talv hakkas, ega veel ei pea hakkama katuseid puhastama. Igal juhul soovitan juba olla väga ettevaatlik, et õnnetus just mind ega sind ei tabaks.
Siit ka ettepanek linnale: lumega toimetulek tähendab ka seda, et see veetakse minema, mitte ei tõsteta kõnniteelt sõiduteele ja vastupidi sõltuvalt sellest, kes parasjagu koristustöid teeb. Ehk üks suur plats linnalähistel siiski leidub, kuhu võiks sele lume vedada. Pole raha? Ehk siis edaspidi võiks mõned neljamiljonilised mõttetud tehingud tegemata jätta ja raha ka lumekoristuseks jätta.
Kohati on tunne, et võtan lumelabida ja lähen kaevan end ise välja või sisse. Oleks see ühekordne tegevus, siis ei põlgaks ka ära. Aga iga päev end kesklinnast tööle kaevata ei ole ka siiski mõeldav. Mina siinse elanikuna olen igal juhul väga pettunud selles "heas lumega toimetulekus." Mõistan, et otsused käivad läbi mitmekorruseliste majade, mis võtab kõik aega, aga ei ole ka mõeldav, et inimesed on siis kannatajad. Tuleb toimida kiiremini. Seetõttu ongi kogu see suur lumeüllatus minu jaoks arusaamatu. Justkui tuleks igal aastal lumi Eestis maha esimest korda.
