Elmar Sepale avaldati umbusaldust
Umbusaldushääletuse algatamiseks on vaja vähemalt veerandi Tallinna linnavolikogu liikmete ehk 16 saadiku toetust.
Umbusalduse esitajate hinnangul ei saa ametlikult kesklinna skandaalsetes korteritehingutes kahtlustatav inimene olla volikogu revisjonikomisjoni kui kontrollorgani üks juhte.
Mõõdukate fraktsioon tegi eelmisel reedel Keskerakonda kuuluvale Sepale ettepaneku uurimise ajaks oma volitused revisjonikomisjoni aseesimehena peatada, kuid Sepp ei vastanud sellele üleskutsele.
Elmar Sepp esines neljapäeval volikogu ees avaldusega, milles süüdistas Isamaaliitu, Mõõdukaid ja Res Publicat silmakirjalikkuses.
Ta meenutas oma avalduses 1990. aastatel alguse saanud omandireformi ja selle seaduse pidevast muutmisest põhjustatud õiguslikke probleeme.
“Omandireformi reformiti lõputu arv kordi, kusjuures üheks eesmärgiks oli vara tagasisaajate ringi kogu aeg laiendada. Asi läks isegi niikaugele, et ühe perekonna pärast muudeti seadust. Seda seadusemuudatust tuntakse “Betlemi tädi seaduse muudatuse” nime all,” ütles Sepp oma pöördumises.
Elmar Sepp esitas ülevaate Kesklinna valitsuse praktikast, kuidas toimus kesklinna piirkonnas tühjalt seisnud mitteeluruumide taastamine ja muutmine eluruumideks.
Sundüürnikud pidid oma rahaliste vahenditega välja ehitama mitteeluruumi eluruumiks ning kooskõlastama selle linna ja riigi õigusaktidega. Pärast ehituse lõpuleviimist sõlmiti sundüürnikuga üürileping tema enda poolt väljaehitatud korterile.
“Sundüürnik kohustus vabastama endise eluruumi, tehes sellega õnnelikuks omaniku, kui vabastas ta sundüürnikust lahtisaamise murest. Pärast eelmise eluruumi vabastamist esitas sundüürnik avalduse tema enda rahaliste vahenditega väljaehitatud eluruumi erastamises EVP-de eest,” rääkis Sepp.
Sepp lisas, et suuremaid investeeringuid nõudvatele pindadele korraldati avalikke enampakkumisi, kusjuures pärast pinna väljaehitamise pidi äriühing andma linnale vastu veel vähemalt sama palju ruutmeetreid heakorrastatud elamispinda, kui oli väljaehitataval pinnal. Samuti pidi renoveeritud pinnale majutatama sundüürnikud.
Endise Kesklinna vanema sõnul toimus see kõik aastaid ja kõigile teadaolevalt ja avalikult.
“Eesmärgiks oli lahendada sundüürnike probleem ühelt poolt, teisalt aga teha korda tühjaks jäänud ja amortiseerunud majad. See eesmärk ka saavutati,” ütles Elmar Sepp.
Sepa sõnul aktsepteeriti neid lepinguid nii Jüri Mõisa kui Tõnis Paltsu linnapeaks olemise ajal ning 90 lepingust, mis Kesklinna valitsus 6-7 aasta jooksul sõlmis, on lõpule viimata kümmekond.
“Ei ole ühtegi kohtulahendit, mis tunnistaks väljaehituslepingud kehtetuks, kahjulikuks või õigustühiseks. Küll aga on olemas jõustunud kohtuotsus, mis tunnistab väljaehituslepingu seaduslikuks ning kohustab Kesklinna valitsust seda täitma,” rõhutas Sepp.
Tallinna korteritehinguid uuriv keskkriminaalpolitsei tunnistas pealinna endised tippjuhid Jüri Oti ja Elmar Sepa kriminaalkuriteos kahtlustatavateks. Politsei kahtlustab Tallinna Kesklinna endiseid vanemaid Otti ja Seppa ametiseisundi kuritarvitamises ja Otti veel ka oma tuludeklaratsioonis maksuametile valeandmete esitamises.
Politseiameti pressiesindaja sõnul loodab keskkriminaalpolitsei esitada kahtlustatavatele süüdistused mai jooksul. Kohtus süüdimõistmise korral saab ametiseisundi kuritarvitajat karistada kuni kolmeaastase vangistusega.
Tallinna prokuratuur algatas Tallinna kesklinna korteritehingute uurimiseks kriminaalasja 2000. aasta oktoobris ja määras seda menetlema keskkriminaalpolitsei.
Korteritehinguid puudutavad materjalid andis 2000. aasta sügisel prokuratuurile üle Tallinna Kesklinna toonane valitsus, kes leidis, et Kesklinna valitsuse endine juhtkond ei järginud eluruumideks taastamise lepingute sõlmimisel seadusi ega linnas kehtivaid õigusakte.
Tallinna Kesklinna endine vanem Siim Kiisler esitas 2000. aasta sügisel prokuratuurile seisukoha võtmiseks neli eelmiste linnajuhtide Oti ja Sepa sõlmitud tehingut. Kokku puudutasid neli tehingut 34 korterit, mis ehitati mitteeluruumiks mõeldud pindadele.
Lepingute kohaselt said isikud õiguse tasuta kasutada linnale kuuluvaid ruume, ehitada neid ümber eluruumideks ning majutada sinna omal äranägemisel üürnikke, kellele Tallinn oleks lepingute kohaselt olnud kohustatud eluruumid erastama.
Mitmel juhul on mitteeluruumid eluruumideks juba ümber ehitatud ning erastatud ehitaja valitud isikutele viimastega sõlmitud üürilepingute alusel. Osa eluruumidest on kohe pärast nende erastamist edasi võõrandatud kolmandatele isikutele.
Ajakirjanduse andmetel puudutab üks prokuratuuri antud näide Jüri Oti allkirjaga tehingut 1996. aasta oktoobrist, kui vanalinna Uue ja Viru tänava nurgale said endale ilma konkursita korteri ehitamiseks võimaluse tuntud ärimehed Toomas ja Ülo Hage ning ajakirjanduses praeguseks likvideeritud Koonderakonna üheks rahastajaks nimetatud Vahur Reimets.
Keskkriminaalpolitsei algatas Tallinna kesklinnas aset leidnud korteritehingute uurimiseks eelmise kriminaalasja 1998. aasta 20. augustil. Selles kriminaalasjas läksid 2000. aasta märtsi alguses süüdistatavatena kohtu alla endised linnaametnikud Rein Koit ja Aldo Niilus, kelle kohus süü tõendamatuse tõttu õigeks mõistis.
Vanalinna kinnisvarahoolduse ME endisele juhatajale Koidule ja Kesklinna valitsuse vanema endisele asetäitjale Niilusele esitatud süüdistuse järgi sõlmisid nad aastatel 1994-1996 linnale ebasoodsaid üürilepinguid, põhjustades sellega Tallinnale ligi 15 miljonit krooni kahju.
Koidule inkrimineeriti 89 ja Niilusele 28 eri episoodi, kus mehed allkirjastasid ebaseaduslikult lepinguid, millega korterid läksid linna omandist eraomandisse.
Paljude teiste seas said vana- ja kesklinnas endale Koidu ja Niiluse kaudu korterid Olari Taal, Eerik-Niiles Kross, Toomas Hendrik Ilves, Märt Piiskop ja Tarmo Mänd.
