Vene ideoloog: kui USA-ga midagi juhtub, okupeerime jälle Balti riigid
Kuidas hindate Venemaa poliitikat oma lähimate naabrite, Balti riikide osas?
"Venemaa peab neid oma vaenlaseks ja ei tee nendel suurt vahet. See on valitseva kihi, isegi liberaalide ühine arvamus. Kui liberaalid paljudes küsimustes ei jaga konservatiivse opositsiooni seisukohti, siis meil kõik tunnustavad Balti riikide mittesallimist ja russofoobse poliitika läbiviimist. Sellega seoses aetakse Läti ja Leedu sageli segi. Lätis ja Eestis on tõeline varjamatu neonatsistlik russofoobia, Leedus aga mitte. Leedu, loomulikult, on NATO liige, seal on ärritus okupatsiooni suhtes, mõned ajaloolised momendid," rääkis Moskva Riikliku Ülikooli sotsiaalteaduskonna professor Dugin intervjuus Leedu Delfile.
"Leedu on reaalne riik. Olgugi, et väga väike, on see reaalne riik. Leedulased on rahvus. Lätlased ja eestlased kutsuvad minus esile palju vähem sümpaatiat, need on hõimud, mis elasid sakslaste võimu all. Võimalik, et just selle pärast peavad leedulased ennast suhetes venelastega vääriliselt üleval. Nad olid suurrahvus ja on seetõttu väärt vastane ja konkurent. Ka poolakatesse on mul sarnane suhtumine.
Leedulastel on, mille pärast neid võib austada. Mulle paistab, et suhtumist Leedusse tuleb muuta.
Kas küsimus Balti riikidele okupatsiooni eest kompensatsiooni maksmisest võib Venemaal leida kunagi positiivse lahendi nende riikide suhtes?
"Välistatud. Seda enam, et meie poliitiline eliit arvab, et me andsime niigi kaks korda Balti riikidele iseseisvuse. See oli meie territoorium tsaariajal ja Nõukogude Liidus. Mingeid reparatsioone ei tule mitte kunagi ja meie suhted lihtsalt halvenevad. Sealjuures võivad suhted olla ainult väga halvad või lihtsalt halvad."
Seega juba eelduslikult ei saa suhted head olla?
"Mida võib Baltikum anda? Ta ei hakka venemeelseks. Baltikum on kas väga venevastane või lihtsalt venevastane. Venemaal on ükskõik. Nad on juba NATO liikmed, me ei saa neid kinni hoida. Leedu, Läti ja Eesti tegid kõik, et olla Venemaa täielik vaenlane. Suuremat tähelepanu endale tõmmata ei saa, kui ainult rünnakuga Pihkva oblastile, kuid seda ei luba juba ameeriklased.
Potentsiaali, mida sai kasutada Venemaale kättemaksmiseks, kasutasid Balti riigid ära. Aga Venemaa ootab juba ülemaailmset ümberjagamist. Näiteks kui Ameerika Ühendriikidega midagi juhtub, okupeerime me veelkord need riigid. Nii või naa, pehmelt või julmalt. Praegu sellist perspektiivi ei ole ja võib öelda, et praegu piiratakse üksteist, millega võimalik.
Leedus me ei saa destabiliseerida olukorda, sest selleks ei ole meil mingeid instrumente. Aga selleks, et algatada mingi ärev olukord Lätis ja Eestis on instrument olemas ja seda on mõnikord ka kasutatud [Pronksiöö Eestis - DELFI]. Lisaks sellele toetab Venemaa ka tulevikus vene kogukonda Lätis. Kuid vaevalt Kreml osaleb mingites teravates revolutsioonilistes tegevustes riikides, mis kuuluvad NATO-sse.
Tuleb majanduslik mõjutamine, vara ostmine kontrolli eesmärgil. Aga Venemaa ärimehed ei ole patriootlikud - nad võtavad selle varanduse üle ja töötavad iseenda heaks. Nende jaoks korraldusi ei ole, iseeasi, kui nad kusagile kinni aheldada või istuma panna."
Intervjuud saab vene keeles täies mahus lugeda SIIT.
