„Ma ei näe mingit põhjust, miks üldse alkoholireklaam võiks olla lubatud,“ lausus Samost. Lisaks reklaamile soovitas Samost ära keelata ka lahjade magusate mulliga alkohoolsete jookide müügi, mis on peamiselt suunatud nooretele neidudele, kelle tervisele joogid palju kahju teevad.

„Kui need mõned asjad ära teha, siis kukub alkoholi tarbimine mõne aastaga kaheksa liitri peale,“ prognoosis Samost.

Samost ütles, et ta ei poolda alkoholi tarbimise piiramist administratiivsete meetmetega, millega nähakse ette näiteks meetrite arv, kui kaugel võib alkoholi müügikoht olla koolist või kirikust.

„Alkohol on ikkagi uskumatult odav,“ tõdes Samost. Ta võrdles alkoholi hinna ja keskmise palga suhet täna ja nõukogude aja lõpus. „Praegu on alkohol oluliselt odavam, kui see oli nõukogude aja lõpus.“

Kalle Muuli sõnul on Eestis puudus süsteemikindlast ja riiklikult juhitud tegevusest, mis oleks suunatud alkoholi tarbimise vähendamiseks. „Hinnatõus on kindlasti üks viis, kuidas tarbimist vähendada. Seda tuleks teha samm-sammult mõistlikus tempos aktsiisi tõstes,“ rääkis Muuli.

Ka Muuli sõnul tuleb alkoholi pilti avalikus ruumis vähendada – piirata reklaami, müügiaegu ja kättesaadavust. Kaotada alkoholi müük näiteks bensiinijaamades. Samas ei saa tema sõnul kaotada müüki ära maapoodides, sest siis läheksid poed pankrotti ja maainimesed ei saaks ka piima osta.

Kui majandusbuumi ajal 2007. aastal tarbiti Eestis alkohoolseid jooke rohkem kui eales varem ehk pea 12,6 liitrit elaniku kohta, siis mullu kukkus vastav näitaja enam kui kahe liitri võrra ehk 10,2 liitrile.