„Kui peaksin kärpima, tähendaks see sisuliselt kõigi töötajate 20% palgakärbet, koosseisu vähendamist 20% võrra või palgata puhkusel olemist 20% ajast ehk iga nädal üks päev. See teeb 16 nädalat aastas,” tõdes Siitan.

Kui hakata aga orkestrante koondama, pole tegemist enam klassikalises mõttes sümfooniaorkestriga: väiksem koosseis ehk sümfoniettorkester seaks automaatselt repertuaarile piirangud. Siis poleks orkestril võimalik enam mängida Gustav Mahleri, Johann Straussi, Erkki-Sven Tüüri ja teiste teoseid, sest koosseis oleks nende teoste jaoks liialt väike. Sümfooniaorkestri miinimumkoosseis on sada inimest, nagu on ka ERSO-s.

Kultuuriministeeriumi ka­ntsler Siim Sukles nentis, et kired löövad alati lõkkele, kui  rääkida, kuidas ERSO-t tuleb päästma hakata. Ta kinnitas, et on endiselt seda meelt, et ERSO juhtkond on jätnud paljud asjad tegemata, mida eeldas üheksaprotsendine ehk umbes kolme miljoni krooni suurune kärbe. „Probleemi algfaas seisneb ju selles,” tõdes Sukles.

Ka kultuuriminister Laine Jänes on varem viidanud, et tegemist on Siitani juhtimisveaga.

„Mingisugusel hetkel peab juht tegema otsuseid, ka neid, mis puudutavad teda isiklikult,” vastas Sukles küsimusele, kas kultuuriministeerium ootab nüüd Siitani lahkumisavaldust. Siiski oodatakse ministeeriumist praegu pigem veel seda, et Siitan tuleb välja lahendustega, kuidas vanker kraavist välja vedada. Lisaraha pole ERSO-l aga oodata, sest see oleks ebaõiglane teiste kultuuriasutuste suhtes.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid