"Rahva teenrid": ajakirjandus ei pea tegema autorite musta nimekirja
Vedleri sõnul ei tohiks ükski ajaleht seada piiranguid autori avaldamisele, oluline on see, milline on artikli kvaliteet. Ka Tigassoni sõnul pole mõtete teha musta nimekirja inimestest, keda ei avaldata.
Hussar oletas, et Õhtulehe lugejad ei pruugigi rafineeritud keelega artikleid mõista, sellepärast on nad rahul Lotilale iseloomuliku valimatu keelekasutusega ja solvavate artiklitega. Hussar leidis, et ilmselt on eestlased liiga tundlikud.
„Kui sulle ei meeldi, siis ära osta ja loe seda lehte,“ pakkus Vedler lugejatele lahenduse.
Imetleme oma naba
„Me oleme väike rahvus ja meile läheb see rahvustunne väga-väga korda,“ tõdes Vedler. „Soomlased kirjutavad eestlastest, meie peaksime Soomest kirjutama ka tunduvalt rohkem.“
Ka Läti lehed kirjutavad Eestist rohkem kui eestlased Lätist. „See ongi meie viga, et meile läheb korda ainult see, mis toimub Eestis,“ leidis Vedler. „Me ei pea rääkima mitte ainult eestlastest, kes väljaspool Eestist töötavad, vaid ka teistest.“ Näiteks peaks Eesti ajakirjandus tema sõnul rohkem kirjutama Rootsi ettevõtetest.
„Meil on kahepalgelisust päris palju,“ leidis Vedler. “Ajalehtede esikülgedel kutsume Eesti talente koju ja tagakülgedel oleme õnnelikud ja uhked selle üle, kui mõni sportlane on välismaa klubisse mängima läinud.”
Arutelu ajendiks oli Peeter Oja esinemine sel nädalal Mihkel Raua saates "Kolmeraudne", kus Oja sõimas üsna valimatult Õhtulehe peatoimetajat Väino Koorbergi selle eest, et viimane avaldab soomlase Sami Lotila artikleid.
Oja esinemisele televisioonis eelnes tema artikkel, millele järgnes Koorbergi vastulause ja Sami Lotila vastus Peeter Ojale. Tigassoni sõnul ei olnud artiklis midagi erilist, Lotila arvamus on lihtsalt üks paljudest.
