Kesklinna park on alavalgustatud

Kesklinnas näeb tänaval ajalehtegi lugeda. Sealsamas asuvat mõned aastad vana parki on õhtul küll kena vaadata, kuid seal kõndimiseks on tegelikult pime. Suures osas peitus põhjus modernsete valgustite läbipõlenud pirnides, kuid minu hinnangul jääb valguspark musta maa puhul kesklinna jaoks nõrgaks. Lambid puude all aga kiirgasid täie jõuga - jäi mulje, et siin pargis jagatakse florale rohkem valgust kui faunale. 

Linna asutaja nimelisel tänaval võib jala murda

Napilt poolekilomeetrine Katariina allee suundub kesklinnast Tamula järve äärde Kreutzwaldi parki. Keskmist jalakäijate rada täiendab kahel pool kitsas tänav autodele, mõlemal eraldi valgustus. Täna ei põlenud mitte ükski jalgtee ajaloolise kujundusega valgustuskuppel, ei mäletagi enam, kuna neid viimati töös nägin. Katariina esimes osas näeb veel palja silmaga liikuda, kuna abiks on auto teelt läbi puuvõra kumav valgus.

Liigun mööda alleed edasi kui asi muutub halvemaks. Teine pool Katariinat on pime nagu öö, mitte midagi ei näe! Siin pole abiks ka paralleelse tänava valgustus, kuna ühtegi elektroni ei liigu ka neis pirnides. Betoonist prügikasti või rauast pingi otsa komistamiseks on tingimused ideaalsed, rääkimata poriloiku astumisest. Seal fotosid teha oli juba kõhe - võrdluseks tooksin öösel üksi metsas passimise. Fotole jäi nutikas kodanik kes läbis rada taskulambi abil - ka mina veendusin, et ilma ei tasu sinna ronida.

Valgustaja Kreutzwald

Pimeda Katariina tänava lõpus võtab tulijat vastu Tamula tuulehoog ja keset parki särav kuulsa doktori monument. Ülejäänud ala tagasihoidlikud postlaternad võimaldavad siiski õhtusel sportijal pargile ringid peale joosta, kuid vabatahtlikult mina sinna pimedas jalutama ei läheks. Lisaks teeb seal viibimise öisemaks see, et pargiäärsetel tänavatel puuduvad laternad.

Hiljuti valminud Tamula rannapromenaadil võib küll öösel jalutada, kas või kala püüda. Kallast mööda astudes tekitab aga küsimusi Võru üks ikoon - Roosisaare sild - miks tema lambid tihti kustus on? Järvest teisel pool, linna servast vaadeldav öine Võru siluett lausa nõuab valgustatud silda.

Luha tänav - kilomeeter õudust

"Pikk ja sirge mees on pikal sirgel teel ta sammub edas,i" meenub mulle Tätte laul, kui vaatan pimedas lonkivat meest. Peab olema julgust ka pildiloleval proual, et üksi ja pimedas see üle kilomeetrine asustamata tänav läbida.

Kahel pool teed võsas läikivate kassisilmade saatel on see lõik Pikal tänaval elavale jalamehele kahjuks ainuke mõeldav tee lähima marketini. Lisaks peab konarlikul pinnasel jälgima, et mõni auto otsa ei kaldu. Linnavõim on siin kiirust piiranud 50-le, kuna rahvast liigub tihti ning kõnnitee ja valgustus puuduvad.  

Julge hundi rind

Viimased fotod on pimedamatest Võru tänavatest, kus kondimootoril liikudes tasub enne kaaluda, kas oleks targem minna ringiga mööda valgustatud tänavaid või riskida pimeduses peituvate ohtudega.