Kadri Ibruse puhul hindas žürii tema sotsiaalteemade käsitlemist Eesti Päevalehes, mida iseloomustab järjekindlus ja inimlik hoolivus.

Mart Jesset tõstis žürii esile tema Eesti Päevalehes ja Äripäevas ilmunud kirjatööde tõttu, mis on käsitlenud pensionisüsteemi, kindlustussektori arengut ja majandusraskuste leevendamise teemat.
Jesse on nendel teemadel kirjutades kompetentne ja samal ajal lugejale arusaadav, samuti on tema lugudel olnud otsene mõju seadusemuudatuste näol.

Vladimir Fridlyandi puhul märkis žürii tema Arctic Sea kaaperdamise teemalist analüüsi, mis oli põhjalik ning stiililt hea. "Oluline on mainida, et ka venekeelne meedia teeb Eestis head ajakirjandust," leidis žürii.

Rein Siku puhul leidis kiitmist tema kirjutiste sari viieeuroste rahatähtede Eesti pangaautomaatidesse toomise teemal, millel oli konkreetne mõju ja mis käivitas suhtlusportaalis Facebook kodanikuliikumise.

Daniel Vaariku osas hindas žürii tema blogis Memokraat ilmunud analüüsi Vabadussamba sekelduste teemal, mis oli hästi argumenteeritud, elegantselt kirjutatud ning mis päädis kohe kõrgetasemelise diskussiooniga.

Ühtse Eesti suurkogu ettevalmistav seltskond ei tegelenud küll ajakirjandusega traditsionaalses mõttes, kuid žürii meelest oli tähelepanuväärne suurkogule eelnenud uurimistöö, selle meediakajastus ja ühiskondlik mõju.

Nimetatud kuue nominendi seast valib žürii Oivalise ajakirjanduse aastapreemia saaja. Viieliikmelisse žüriisse kuuluvad Mihkel Kaevats, Natalja Kitam, Kristina Mänd, Mart Raudsaar (esimees) ja Raimo Ülavere. Võitja kuulutatakse välja sel neljapäeval.

Aastapreemia žürii otsis oivalist ajakirjandust, mis oleks ilmunud vahemikus juuni 2009 – juuni 2010 ning millel oleks head allikad, ühiskonda teeniv mõju ning hea stiil ja autori julge isikupära.

Kokku kandideeris esimest korda väljaantavale auhinnale 27 autorit ja autorite kollektiivi, keda võisid esitada nii autorid ise, väljaanded, žürii liikmed kui ka Eesti avalikkus.