Hololei: viisavabadus Venemaaga pole paha mõte
"See annab võimaluse liikuda Venemaalt välja sellel ühiskonnakihil, kes täna seda ei saa," ütles Euroopa Komisjoni asepresidendi Siim Kallase kabinetiülem Henrik Hololei täna Brüsselis ajakirjanikega kohtudes.
Delfi küsimusele, kui reaalne see on, et päriselt jõutakse viisavabadusleppeni Venemaaga, vastas Hololei, et ta ei oska selle tõenäosust päris täpselt hinnata. "Üks pool on poliitiline tahe, teine on tehnilised nõuded, millega saab piisavalt kaua veel tegeleda," nentis Hololei.
Hololei märkis, et Venemaa on igal juhul Euroopale lähemal, kui mõni Aasia riik. "Venemaa on oma poliitilist jõudu kaoatamas, pead tõstavad Aasia riigid eesotsas Hiinaga," lisas ta.
Venemaa edastas septembri lõpus Euroopa Liidule lepinguprojekti, mis näeb ette viisanõudest loobumist, ning ootab konkreetset vastust detsembris toimuval Vene-EL-i tippkohtumisel.
Venemaa tippametnikud on viimasel ajal korduvalt väljendanud pahameelt EL-iga kehtivate viisapiirangute pärast ning süüdistanud EL-i viisarežiimi tühistamise kõnelustega venitamises.
Vene president Dmitri Medvedev on korduvalt öelnud, et kokkuleppe saavutamine viisavabaks reisimiseks on üks tema peamisi prioriteete suhetes EL-iga. Ent osa EL-i liikmeist on mures, et viisadest loobumine venemaalaste jaoks võib vallandada Venemaalt ja teistest endistest nõukogude liiduvabariikidest, kellel on juba viisavabadus Venemaaga, lähtuva illegaalse immigratsiooni laine.
Euroopa ametnikud räägivad eraviisiliselt, et viisavabaduse kehtestamine Venemaaga on aja küsimus, ent osutavad tõsistele erimeelsustele liikmesriikide seas meetmete osas, mis tuleks rakendada, enne kui kokkulepe reaaluseks muutuda saab.
EL, kelle jaoks turism genereerib igal aastal üle viie protsendi sisemajanduse kogutoodangust, on näinud viimasel kümnendil turistide hulga kasvu sellistest riikidest nagu Venemaa, India, Hiina ja Brasiilia.
Maailma Turismiorganisatsiooni andmetel olid venemaalased 2009. aastal rahvusvaheliste reisijate seas kulutuste suuruselt üheksandal kohal, ehk kulutades 20,8 miljardit dollarit.
