„See oli Eesti seisukohalt vaadates väga positiivne üllatus. Tuleb välja, et kui Läti valijad näitasid avaliku arvamuse küsitlustes oma nördimust valitsuse tegemiste suhtes ja olid valmis isegi venekeelset erakonda toetama, siis hääletuskastide juures otsustasid nad teisiti,“ ütles Tartu ülikooli Balti poliitika professor Delfile.

„Üllatav oli see, et radikaalne vene partei, niinimetatud inimõiguslaste tiib, jäi seimist välja ning Läti rahvuslaste erakond ületas ikkagi künnise. Samuti osutus ootamatult kesiseks oligarhide tulemus, kuigi nad kulutasid kampaaniale ilmselt rohkem kui keegi teine. See näitab, et ainult rahaga ei saa valimisi võita,“ märkis Kasekamp.

Kommenteerides seniste valitsusparteide tugevat tulemust, leidis Kasekamp, et ilmselt ei olnud alternatiiv inimestele piisavalt hea. „Üksmeele Keskust on küll nimetatud vene parteiks, kuid tegelikult nad ei ole puhtalt venekeelsed. Ka nende peaministrikandidaat Jānis Urbanovičs on lätlane, aga ilmselt ei tekitanud ta poliitikuna lätlastes piisavalt kindlust ja usaldust, et ta saab majanduskriisi lahendamisega paremini hakkama, kui senine peaminister Valdis Dombrovskis.“

Vaoshoitud ja rahulik või populist?

„Erinevalt Dombrovskisest — kes on vaoshoitud, rahulik ja tõsine riigimees ning ei luba liiga palju — on Urbanovičs poliitik, kes lubab populistlikult palju asju, mida rahval on meeldiv kuulata, aga lätlased käitusid sellele vaatamata hääletuskastide juures üllatavalt küpselt,“ selgitas Kasekamp.

Üksmeele Keskuse valimistulemusele võis halvasti mõjuda ka negatiivne meediatähelepanu. „Üksmeele Keskuse kohta on Lätis ilmunud viimasel ajal palju uudiseid, mis on näidanud neid liiga Moskva-meelsena ja väitnud, et Venemaa näeks seda parteid hea meelega valimiste võitjana. Ka endine Moskva linnapea Juri Lužkov käis hiljuti Üksmeele Keskuse kutsel Riias ja ütles muu hulgas, et kakskeelsus ongi Läti tulevik. See tegi neile ilmselt karuteene ja mobiliseeris lätlasi hääletama teiste parteide poolt,“ leidis õppejõud.

Oligarhi taskuerakond valitsuses

Samas ei saa Kasekampi hinnangul öelda, et Lätis on nüüd täielikult võitnud puhas ja läbipaistev poliitika. „See ei olnud ainult peaministri partei, kes sai nii suure toetuse, need olid ikka kõik koalitsioonierakonnad kokku. Väga tugeva tulemuse tegi kolmandaks jäänud Roheliste ja Talupidajate Liit, mis on tegelikult „Ventspilsi kuninga“ Aivars Lembergsi rahastatav taskuerakond. Lembergs on teadupärast kõikvõimalike korruptsioonisüüdistuste keskmes. Seni, kuni tema partei on koalitsioonis, ei pääse Läti poliitika täielikult oligarhide mõjust ja pole nii läbipaistev kui võiks olla. See võib saada takistuseks ka mõnede oluliste reformide puhul,“ nentis ta.

Läti valimiste tulemus ühtib õppejõu arvates Euroopa poliitika viimase aja suundadega. „Kui rääkida Euroopa poliitikast laiemalt, siis finantskriisi alguses oli palju ennustusi, et valijad pöörduvad vasakule, kuid need pole läinud täide. Vastupidi: tegelikult on valijad toetanud stabiilsust ja neid jõude, mida nad peavad kriisist väljatulemisel kõige pädevamaks. Siinkohal on Läti järginud Rootsi ja muu Euroopa trendi.“