“Ka majandusraskuste tingimusis on perearst jäänud kõige kergemini ligipääsetavamaks lüliks, kus inimene saab esmast abi,” kommenteeris haigekassa kärpeotsust perearstide seltsi juht Ruth Kalda Delfile.

Perearst peab lisaks ravimisele tegelema ka sotsiaaltööga

“Kärbe kogu tervishoius on tekitanud olukorra, kus eriarstiabi pikemate järjekordade tõttu jääb perearsti kanda lisaks põhitööle ka toimetulekuraskustest tingitud tervisemurede kuulamine, võimalusel nende lahendamine, teatud määral kogu tervishoiusüsteemi logistika ja meditsiinisüsteemis toimuvate muudatuste selgitamine patsiendile, kes tuleb oma küsimustele vastuseid otsima just perearsti juurde,” sõnas ta.

Siia juurde tuleb lisada veel patsiendid, kel ei ole kehtvat tervisekindlustust, aga kes on haigestunud. Perearst ei saa inimest nimistust välja arvata kindlustuse olemasolu alusel ning paratamatult on see kõik tinginud olukorra, kus perearstide ja pereõdede töökoormus on oluliselt tõusnud.

“Tervishoiupoliitikud armastavad seda nimetada „sisemiseks efektiivsuseks“ või „kuluefektiivsuseks“, aga lõpp-kokkuvõttes ei võida sellest ei patsiendid ega arstid,” rääkis Kalda, et kärpe tingimusis ei tule kõne allagi, et perearst saaks võtta endale tööle rohkem abilisi kui täna, samas oleks aga töökoormuse ja patsientide probleemide arvu kasvu tõttu see hädavajalik.

Visiite tehakse rohkem, aga lühemaid

Perearsti sõnul tähendab sisemine efektiivsus küll rohkem visiite, aga see-eest lühemaid, see tähendab hädaliste aitamist ja tulekahju kustutamist, aga mitte süvenemist ja aega nõudvat haiguste ennetamist ja süsteemset nõustamist tervise säilitamiseks. “Kusjuures perearsti töö ei tohiks muutuda automatiseerituks ja tehniliseks, nagu efektiivsust tõstvas tööstusharus. Siin on tähtsaimal kohal oskus kuulata, ja individuaalselt läheneda,” leidis Kalda.

Perearstidest on paljud liisinud endale varustust või võtnud pangalaenu, et perearstikeskus võimalikult mugavaks ja kvaliteetseks teenusepakkujaks arendada. “Kahjuks pangalaenu ja lisiinguid ei saa tagasi maksta koefitsiendiga 0,95,” nentis Kalda. Kärpe aega on jäänud suured arengud E-tervise süsteemiga liitumiseks ja teenuse kasutamiseks, milleks  on vaja lisakulutusi teha, rääkimata üldisest elukalliduse tõusust ja elektrienergia kallimaks muutumisest, samal ajal ei arvestata pankades ega teistes teenindussfäärides samade kärbetega nagu seda oodatatkse  meditsiiinisüsteemis.

“Kõik see tekitab pingeid ja kohati ka läbipõlemist. Mida tähendab see arstile ja patsiendile, ei ole just raske järeldada,” hoiatas perearstide seltsi juht.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid