Saatejuht Lauri Hussari sõnul on ta Liis Haaveli loo puhul kuulnud kõige rohkem küsimusi, et kuidas on võimalik, et kahes kohtuastmes süüdi mõistetud kelm on saanud rahulikult enne kolmanda astme kohtuotsust edasi tegutseda. "See on tegelikult päris terav küsimus," nentis Hussar.

"Meid siin Eestis on ju ainult üks miljon ja kas me tõesti ei suuda oma inimesi piisavalt silmas pidada, kaasa arvatud oma Liis Haaveleid?" küsis ajakirjanik Sulev Valner. Tema sõnul ei suuda politsei kõigil silma peal hoida. "Hea küll, inimene on vabaduses, sest kohus ei ole temalt veel vabadust võtnud, aga see ei tähenda, et inimene peab olema nii vaba, et teda mitte keegi ei jälgi," arvas Valner.

Hussar nõustus ja tegi ettepaneku, et kui kohtu esimeses astmes on inimene süüdi mõistetud, aga tegutseb kurjategijana edasi, samas ei ole kohus näinud vajadust, et inimene oleks vahi all, siis võiks seaduse korras ette näha seda, et kui arestimaju ei taheta üle koormata ja on näha, et inimene väga raskele kuriteole ei lähe, aga et temas on mingisugused kalduvused, siis võiks olla ka pärast esimese astme otsust kohtul õigus määrata see konkreetne inimene kriminaalhooldaja järelevalve alla.

"See kriminaalhooldaja on meil olemas, see süsteem töötab, suuresti on see ennast ka õigustanud, miks ka mitte? Ja kui inimene on kolmandas astmes oma otsuse kätte saanud, siis on teada, kas ta läheb vangi või ta ei lähe vangi, aga niikaua me vähemalt oleme toiminud õigusriigina," lausus Hussar.