"Küberkaitse mõistes on Eesti suurriik," ütles Ottis. "Eesti sõna sel teemal kuuleb rahvusvahelises suhtlemises sama palju kui Saksamaa, Prantsusmaa, Inglismaa sõna".

Küberkaitse on Ottise sõnul üks koht, kus Eesti on väga edukalt endale sellise asümmeetrilise võime tekitanud, kus vähese ressursi ja inimestega saab anda olulist panust globaalsel tasandil. "Kindlasti võib öelda, et Euroopa-mastaabis on Eesti üks tipptegijatest," nentis Ottis.

Kui võtta ükskõik milline küberkaitse teemaline konverents, võib Ottise sõnul olla üpris kindel, et seal on keegi ka Eestist esinemas.

"Päris palju on selliseid valdkondi, kus eestlased käivad kuulamas. Istuvad vaikselt saali nurgas, teevad märkmeid ja üritavad siis tagasi tulles siin kohapeal midagi ära teha. Küberkaitse puhul on olukord vastupidine - tullakse meie juurde nõu küsima," rääkis Ottis. "Ja Eesti tihtipeale suudab ka nõu anda".

Tänavu juunis toimus Tallinnas küberkaitse kompetentsikeskuse korraldatud esinduslik rahvusvaheline küberkonflikti konverents, mis Ottise kinnitusel on kavas muuta iga-aastaseks traditsiooniks. "See on küll vaid jäämäe tipp, kuid ilmselt kõige nähtavam asi, mida me üldse teeme. Konverents on hea võimalus kord aastas sõbrad, tuttavad, kolleegid kokku kutsuda ja rääkida, mis on uut," selgitas Ottis.

Tänavune konverents oli pühendatud küberkonfliktide teemale, sest see on hetkel aktuaalne. "Konfliktid toimuvad iga aasta ja on vaja seni tehtust palju rohkem kvaliteetset uurimistööd selles valdkonnas".

Küberkaitse kompetentsikeskus on 2008. aastal asutatud ja NATO akrediteeritud rahvusvaheline sõjaline organisatsioon. Keskus tegeleb küberjulgeoleku alaste konsultatsioonide, uurimistöö ja arendustegevusega.

Kompetentsikeskuse missiooniks on suurendada NATO, tema liikmesriikide ja partnerite vahelist infovahetust, koostööd ja võimekust küberkaitse alal.