Uisu puhul kasutatakse traditsioonilist ehitusviisi, mis pärineb juba viikingiaegadest – klinkerplangutust, kirjutab Saarte Hääl.

“Te näete kaaremalle. Siia peale lüüakse lehisest plangud, mis on toodud Siberist. Lehis on männist vastupidavam,” selgitas uisuprojekti eestvedaja. Tuleval aastal uisk taglastatakse ja aasta lõpus lastakse vette. “Igapäevased reisid on kavandatud Muhu ja Saaremaa vahet. Edaspidi hakkame ehk ka Suures väinas liikuma. Ühemeetrine süvis võimaldab laidudelegi sõita. Kui keegi tahab oma lambaid saarekesele viia, siis meie võime teda aidata,” lubas Mihkel Jürisson.

Uisk saab ka 130-hobujõulise mootori. “Tänapäeval teisiti ei saa. Kui tuult ei ole, siis saame ikkagi reisijaid vedada,” nentis projektijuht.

Muhu uisk on Eestis kõige suurem muistne laev. Sellise laevaga sõitsid Koguva vabadikud juba 1532. aastal. Tänavu möödus viimase uisu valmimisest, mis vedas koduloomi, kala ja puitu 1924. aastani, sada aastat.

Kuidas see lugu Sind tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemana
Ükskõiksena
Kurvana
Vihasena