Kihnlased saavad peagi õiguse jahtida hülgeid
Mare Mätas sihtasutusest Kihnu Kultuuriruum tunnistas, et värske seaduseelnõu üle on põhjust heameelt tunda, sest see on esimene kindel märk, mis näitab, et kihnlaste kolm aastat kestnud võitlus hülgejahi taastamise pärast hakkab lõpuks vilja kandma, kirjutab Eesti Päevaleht.
Spetsialistide kinnitusel on võimalik hallhüljeste kaitsestaatust leevendada, kuna viimase kümne aasta jooksul on liigi arvukus tõusnud Eesti vetes enam kui kaks korda ehk 1500-lt ligikaudu 4000 loomani.
„Hülgejaht ei toimuks enam ajaloolisel viisil, vaid püssiga ehk loomadele kõige valutumal viisil," rääkis Mätas, „laskjal peab olema nii relva- kui ka jahiluba."
Loomauurijate arvates tuleks kehtestada hüljeste puhul vähemalt esialgu dünaamiline küttimiskvoot: võimalik kütitavate loomade arv peab jääma alla ühe protsendi eelneval aastal loendatud hüljeste arvust ehk sisuliselt võiks asjatundjate arvates Eesti vetes küttida vähem kui 40 hallhüljest aastas.
Hülgejaht keelustati möödunud sajandi kaheksakümnendatel, kui nende arvukus eelkõige Läänemere vee reostumise ja osalt ka intensiivse küttimise tulemusena madalseisu kukkus ning liik ühtlasi kadumise äärele sattus. Kuna hallhüljeste arvukus on viimastel aastatel kasvanud ka mujal Läänemeres, on hülgejahi vahepeal seadustanud nii Rootsi kui ka Soome.
