Samas viitab sõna ka nendele hullunud mõrtsukatele, kes oma ammu surnud ohvrit kümneid kordi pussitavad või muud moodi rüvetavad. Nii et mitmekordseid põimtähendusi kui palju.

Nii või naa, ühe korraliku overkill'i korraldas sel nädalal Soome haridusamet. See otsustas viia ootamatu määrusega põhjanaabrite koolide õppekavadesse kohustuse käsitleda õppekavades holokausti, juutide massimõrva Teise maailmasõja ajal.

Iseenesest ei ole holokausti käsitlemises loomulikult midagi imelikku, veel vähem halba. Tegemist oli koletu kuriteoga, mille eesmärgiks oli ühe konkreetse rahvuse täielik hävitamine. Kuid!

Holokaust ei ole sugugi ainuke genotsiid maailma ajaloos. Jah, koonduslaagriteni jõudnud liitlasvägede sõjaväelased olid tihti šokis, sest kõigist sõjakoledustest hoolimata ei olnud nad valmis laibakuhjadeks ja surma äärele näljutatud inimmassideks. Aga liitlasväed lihtsalt ei olnud Türgis 1917. aastal, mil seal oli täies hoos genotsiid armeenlaste vastu. Liitlasväed ei olnud kindlasti Rwandas 1994. aastal, kui hutud korraldasid genotsiidi tutside vastu (vastupidi, lääneriigid lasksid sealt kibekähku jalga).

Küll aga olid, oi kuidas olid, Teise maailmasõja aegsed liitlased kohal Põhja- ja Lõuna-Ameerikas, kus sajandite vältel pandi toime suurim genotsiid inimkonna ajaloos - hävitati kümneid miljoneid indiaanlasi.

Eelnevat arvestades on kummaline, et üks genotsiid teistest ülimuslikumaks tõstetakse. Teisalt pole see muidugi mingi üllatus, sest genotsiidiga on nagu kõige muuga siin ilmas - mida osavam ja paremate kontaktidega suhtekorraldaja sa oled, seda parema positsiooni saavutad. Ning juudid on lihtsalt olnud nii paremate kontaktidega kui ka osavamad kui indiaanlased või armeenlased, vaestest tutsidest rääkimata.

Samas on veel kummalisem, et haridusameti määrusega surutakse õppekavadesse holokausti taoline detail ja et seda tehakse just Soomes. Tegemist on riigiga, kus koolid ei ole esiteks harjunud ülalt dikteeritavate üksikasjadega ning teiseks räägitakse holokaustist nagunii igas Soome koolis. Nii et sealsete õpetajate hämmastus on sügav ja siiras.

Maetud koera pole Soome hologate puhul vaja kaugelt otsida. Tegemist on Soome valitsuse sooviga pääseda Rootsi välisministri poolt 10 aastat tagasi loodud organisatsiooni Holocaust Task Force liikmeks. Selle tingimuseks aga on, et riigis on õppekavadesse eraldi kirja pandud, mil moel holokausti koolides käsitletakse. Iisraeli riik nimelt kahtlustab, et paljudes riikides ei räägita holokaustist koolides üldse.

Soome püüdlused iga hinna eest tõestada, et see ei osalenud holokaustis (on riike, kus veel tänapäeval usutakse vastupidist) on iseenesest arusaadavad. Küll aga jääb arusaamatuks, miks on nii jõuliselt vaja sisse murda lahtisest uksest.

Tegemist on uskumatult hea ja uskumatult kehva mainekujundusliku manöövriga samaaegselt. Iisraeli jaoks on see järjekordne võit. Soomlaste puhul aga on juba vabatahtlikult õpetatava holokausti sunniviisiliseks muutmine pigem vesi nende veskile, kes holokausti ja läbi selle ka natse tegelikust süütumana näidata püüavad. Nood saavad nüüd näpuga näidata ja väita, et holokaust pole muud, kui üks pähe määritud võõras teema.