Ministeerium Savisaarele: miks Tallinn pidurdab?
"Poolteist kuud tagasi, 28. juunil kohtus minister Laine Jänes Sir Robert Scottiga [Euroopa Liidu kultuuripealinnade valimiskomisjoni juht - toim.], samal päeval kohtusite Sir Scottiga ka Teie. Sir Scott sai oma Eesti visiidi käigus lubaduse, et riik ja linn teevad ühise kirja, milles väljendavad oma toetust praegusele kultuuripealinna projektile ja kontseptsioonile. Ühiskiri on vältimatuks eelduseks ka 1 500 000 euro (ligi 23,5 miljoni krooni) suuruse toetusraha saamisel kultuuripealinna programmi elluviimiseks," kirjutas kuluuriministeeriumi kantsler Siim Sukles Savisaarele, selgub ministeeriumi dokumendiregistrist.
"Kokkuleppe kohaselt saatsime kirjaprojekti, millele pidi linna poolt lisatama informatsioon Tallinna panuse kohta, Teile juba 30. juunil. Kahjuks ei ole tänaseni tulnud linna poolt mingit tagasisidet ega vajalikke täiendusi kirjale ning seoses sellega ei ole ei riik ega linn saanud täita ka oma ühist lubadust Sir Scotti ees. See viivitamine on arusaamatu ja tahtmatult kerkib küsimus, kas linn ei ole valmis oma lubadusi pidama või on kavas hakata kokkulepitud programmi ja projekti alustalasid muutma?"
Samuti väljendab Sukles kirjas ministeeriumi poole pöördunud kultuuriavalikkuse esindajate muret, et pärast Mikko Fritze lahkumist juhatuse liikme kohalt on sihtasutuses vaid üks juhatuse liige.
"On selge, et olukorras, kus suursündmuse alguseni on jäänud loetud nädalad, peab organisatsioon töötama efektiivselt, kiiresti ja professionaalselt. Juba täna on toodud välja, et ühe juhatuse liikmega ei suudeta hoida protsesse piisavalt efektiivselt toimimas, väheneb otsuste vastuvõtmise kiirus, võib olla pärsitud juhtimisprotsesside laiapõhjalisus. Kultuuriinimesed on seisukohal, et sihtasutuse juhtimisse peab taas lisanduma teine juhatuse liige, kes vastutaks programmi läbiviimise eest," kirjutab Sukles.
"Teise juhatuse liikme lisandumine annaks nii Kultuuriministeeriumile, kui riigile ja avalikkusele tervikuna kindlustunde, et kinnitatud programm viiakse läbi edukalt ning sihtasutuse juhtimine on efektiivne ja läbipaistev. Kindlustunne riigipoolsete toetusrahade eraldamisel on suurem, kui sihtasutuse juhatuse tasandil oleks selgelt esindatud ka sihtasutuse peamine tegevus, kultuuripealinna programm.
