Võrdõiguslikkuse ametnik: naised sageli tippu ei jõuagi
Viik ütles Delfile, et sooline palgalõhe on Eestis tõsine probleem ning selle paremaks mõistmiseks on sotsiaalministeeriumil koostöös poliitikauuringute keskuse Praxis ning rakendusuuringute keskuse Centariga käsil põhjalik soolise palgalõhe uuring, mis valmib 2010 a lõpul.
Naised tippu sageli ei jõuagi
Viigi sõnul tuleneb meeste ja naiste palgaerinevus osaliselt sellest, et nad töötavad erinevatel ametikohtadel ja erinevates sektorites (tööturu segregatsioon - toim.). "Eestis on sooline tööturu segregatsioon kõikidest Euroopa Liidu liikmesriikidest kõige kõrgem, seda nii ametite kui sektorite lõikes," märkis Viik.
"Samas on oluline silmas pidada, et selline olukord on mõjutatud ühiskonna normidest, stereotüüpidest, haridussüsteemist ja ebavõrdsusest koduste tööde ja lapsehoidu jagamisel meeste ja naiste vahel. Samuti on paljud peamiselt naiste poolt hõivatud tegevusalad (nt. hariduses, sotsiaalhoolekandes või tervisevaldkonnas) madalamalt tasustatud," lisas ta.
Samuti on Viigi sõnul madalamalt tasustatud nö allpoolotsas olevad tööd. "Naised aga sageli tippu ei jõuagi. Seega selgitab tööturu sooline segregatsioon osaliselt olukorda, aga see ei tähenda, et see õiglane oleks."
Meeste hulgas tööpuudus tugevalt ülekaalus
Meeste seas kasvas tööpuudus oluliselt kiiremini kui naiste seas ning peamine põhjus on Viigi kinnitusel see, et majanduskriis puudutas esmajärjekorras sektoreid, kus mehed olid tugevas ülekaalus (näiteks ehitus, kinnisvara ja finantsvahendus).
"Ülalpool mainitud tugev sooline tööturu segregatsioon mõjutas ka töötuse jagunemist meeste ja naiste vahel. Üldiselt on globaalselt majanduskriisis pigem säilinud (madalalt tasustatud) töökohad teenindus- ja hoolekandesfääris ning avalikus sektoris," sõnas ta.
"Seda, et majanduskriisi ajal eelistataks töölevõtmisel naisi, ei saa me andmete puudumise tõttu küll kinnitada," ütles Viik.
