USA suursaadik: Iskanderid ei anna põhjust muretsemiseks
Venemaa poolt Leningradi sõjaväepiirkonda paigutatavad Iskander-tüüpi raketikompleksid ei peaks Polti hinnangul aga tekitama tunnet, nagu oleks Eesti nüüd suuremas ohus kui varem. Nato ei kavatse Venemaaga ei nüüd ega tulevikus tüli norida, kinnitab suursaadik.
Esimesed uudised väga lootusrikkad ei olnud — Serbia deklareeris kohe, et see ei tunnusta kunagi Kosovo iseseivust.
Ma nägin seda ja mul on sellest väga kahju. Ma loodan väga, et Serbia valitsus loobub sellest seisukohast ning vastuseisust ja aksepteetrib tegelikkust sellisena, nagu see on. Sealne valitsus peaks tegema seda, mida rahvas temalt ootab. Minu isiklik kogemus [endise Serbia suursaadikuna -toim] on, et serblased tahavad minevikust lahti lasta ja oma eluga edasi minna. Kui seda ei juhtu, siis murendab see kindlasti Serbia suutlikkust püüelda Euroopa liidu liikmestaatuse poole, kahjustades lisaks ka Serbia transatlantilisi suhteid.
Kas rahvusvahelise kohtu otsus võib n-ö avada ukse ka teistele separatistlikele liikumistele, näiteks kurdidele või kas või vene vähemusele endistes Nõukogude liidu liiduvabariikides?
USA seisukoht on kindel — olukord Kosovos on ainulaadne. See ei ole pretsedent, mille põhjal saaks lahendada ühtegi teist, tekkinud või tekkivat olukorda.
Mille poolest olukord Kosovos erineb olukorrast Gruusias, kus kaks piirkonda ootab samuti oma iseseisvuse tunnustamist?
Kosovos pidid maailma riigid vahele astuma, et lõpetada sealsete elanike inimõiguste ulatuslik rikkumine ning taastada normaalne elukeskkond. See kõik viis uue, iseseisva Kosovo tekkimiseni. Olukord Gruusias on teistsugune, nagu on seda ka kõik ülejäänud vastavad olukorrad üle maailma. Neile peab individuaalselt lähenema ning ÜRO Rahvusvahelise Kohtu eilne otsus ei ole pretsedent. Seda rõhutab ka kohus ise oma otsuses.
Kas Kosovo juriidilise positsiooni kinnistumine võib kahjustada Venemaa ja USA või Venemaa ja teiste riikide suhteid?
Ma ei usu. Me võime jääda eriarvamusele, kuid meie suhe Venemaaga on intensiivne ja positsiivne, uuele partnerlusele suunatud. Meil on palju ühiseid huvisid, mis kõik viivad maailma vabaduse ja demokraatia suunas. Me teeme paljudes valdkondades koostööd — võitlus rahvusvahelise terrorismiga, keskkonna- ja majandusalane koostöö jne. Nii et üks eriarvamus on kahjusta meie suhteid tervikuna.
Äsja hakkas Venemaa Leningradi sõjaväeringkonda paigutama Iskander-tüüpi raketikomplekse. Kas see seab Balti riigid senisest kõrgemasse ohtu?
Kõige olulisem aspekt selliste küsimuste juures on, et Nato ei ole Venemaa vaenlane, vaid pigem koostööpartner. Venemaa isegi toetab Nato jõude, lubades näiteks Afganistanis tegutsevate vägede varustuslende oma territooriumi kaudu. Nii et Nato ei ole vaenlane ega oht ning Venemaal ei ole mingit põhjust pidada ka endaga piirnevat Nato territooriumit ohuteguriks. Sellest tulenevalt ei ole põhjust muretsemiseks ka siinpool piiri, ükskõik milliseid muudatusi militaartehnoloogias ei tehta. Nato ja Venemaa vahel ei puhke konflikti nüüd ega tulevikus.
Venemaa uusim sõjaline doktriin käsitleb siiski Natot kui esmast vaenlast…
Tülitsemiseks on vaja kaht osapoolt. Iseendaga ei ole võimalik kakelda. Isegi kui doktriin, mille on kirjutanud mõned Venemaa kõrged sõjaväelased, määratleb Nato ohuna, pole Nato seda niikaua, kui ta seda ise ei ütle. Ning Natol pole mingit kavatsust Venemaad ohustada.
Täna möödub ka 70 aastat toonase USA välisministri Sumner Wellesi deklaratsioonist, millega USA keeldus tunnustamast Eesti liitmist Nõukogude Liiduga. Kuidas teie sellesse päeva suhtute?
See on väga oluline päev. Kuid ümmargusest tähtpäevast palju olulisem on see, mida tänane päev meile õpetab — põhimõtted on olulised. Sõprus ja partnerlus jäävad kestma, kui need põhinevad vabade inimeste vabal tahtel. USA — samuti nagu Eesti rahvas — on Eestit alates 1918. aastast järjepidevalt iseseisvaks pidanud, kuid ma ei tahaks USA-le selles küsimuses liiga suurt rolli anda. Iseseisvuse eest võitles ja selle taastamise saavutas siiski eesti rahvas.
Mida arvata nendest riikidest, kes tunnustasid Eesti ja teiste Balti riikide liitmist Nõukogude Liiduga?
Ajalugu on tõestanud, et neil ei olnud õigus. Juhtus see, mida paljud pidasid võimatuks. Nõukogude Liit kadus ja Saksamaa ühines — ning okupeeritud rahvad said taas vabaks. Ja mina sõidan praegu Kuressaare poole läbi vaba Eesti.
