Ekspertgrupi ülesandeks oli analüüsida olemasolevaid ja võimalikke ohte ning riske küberruumis ning sõnastada ettepanekud riikide ühistes käitumisnormides ja koostöömeetodites, teatas välisministeeriumi pressitalitus. Lõppraportis välja toodud soovituste kohaselt peetakse vajalikuks riikidevahelise dialoogi jätkamist, vähendamaks kollektiivset info- ja kommunikatsioonitehnoloogia väärkasutuse riski ning kaitsmaks kriitilisi riiklikke ja rahvusvahelisi infrastruktuure.

“Tegemist on ÜRO tasandil läbimurdelise raportiga, sest viimase 10 aasta jooksul aset leidnud pingutused ühiste soovituste sõnastamiseks küberjulgeoleku vallas olid seni lõppenud kokkuleppeteni jõudmata,” andis tulemusele oma hinnangu Linnar Viik.

„Eestil on hea meel võimaluse üle anda oma panus ekspertgrupi töösse valdkonnas, mis on meie jaoks prioriteetse tähtsusega ning kus meie asjatundjate oskusteadmisi globaalses mõistes kõrgelt hinnatakse,“ sõnas välisminister Urmas Paet.

Raport toob olulisena välja usaldusmeetmete ja riski vähendavate meetmete väljatöötamist, infovahetust riiklike seadusandluste ning julgeoleku strateegiate vallas, meetmete identifitseerimist, et toetada suutlikkuse kasvu küberruumi haldamisel madalama arengutasemega riikides. Vajalik on välja arendada ühised erialased terminid ja definitsioonid, mida näeb ette ka ÜRO peaassamblee poolt 02.12.2009 heaks kiidetud küberjulgeoleku alane resolutsioon.

Ekspertide grupp sai esmakordselt kokku 2009. aasta novembris ning kohtus kokku neljal korral, ekspertgrupi raporti esitab ÜRO peasekretär heakskiitmiseks ÜRO peaassambleele.