Vene koolid pole kakskeelsuseks valmis

Eesti vene koolid pole valmis andma kakskeelset haridust, mistõttu koolide juhid suhtuvad skeptiliselt haridusminister Mailis Ranna plaani muuta venekeelseed kooli viie aasta jooksul järk-järgult kakskeelseks.

“Vene lastele on vaja nende identiteet säilitada, eesti koolidesse läinud vene lapsed häbenevad vene keelt rääkida,” ütles Haapsalu vene gümnaasiumi direktor Andrei Aleksejev Eesti Päevalehele.

Aleksejevi sõnul tekib eestikeelse õpetuse laiendamisel probleeme ka õpetajate töökohtade säilitamisega, sest pedagoogidel ei ole eestikeelsete tundide andmiseks vajalikku taset.

Narva-Jõesuu gümnaasiumi direktor Niina Sepp ütles Eesti Päevalehele, et ta ei näe võimalust, et tema koolis viie aasta pärast mõnda ainet eesti keeles õpetataks.

“Kes õpetama hakkaks, mingit koolitust õpetajatele ju ei tehta,” ütles ta. “Terminoloogia on lastele isegi emakeeles raske. Minu esimeses klassis käiv lapselaps peab õppima sõnu “uks,” “aken” “sein” ja siis äkki “veetorustik”.”

Sepa sõnul puuduvad ka sobivad õpikud, samuti olevat ladina tähestik vene lastele keeruline.

Haridusminister Mailis Rand ütles Eesti Päevalehele, et eesti keelele tuleks vene koolides üle minna samm-sammult.

Ministri sõnul on Lõuna-Eesti vene koolid juba valmis jätma alles venekeelsed eriklassid ning eesti keelele üle minema, Ida-Virumaal aga radikaalseid samme astuda ei saa.

“Me võime rääkida sellest üleminekust seal, kus mass räägib eesti keeles. Aga loota, et regioonis, kus laps räägib eesti keelt ainult koolis, kolme-nelja aastaga midagi muutuks, on liig,” ütles Rand ajalehele.

Ranna sõnul on võimalik lahendus vahepealne variant — juba algklassidest saadik õpivad venekeelsed lapsed osa aineid eesti keeles. “See on sarnane prantsuse lütseumiga,” tõi ta näite.

Minister kinnitas, et kindlasti tekivad ja jäävad Eestisse vene kallakuga koolid, kus vene keel on tugevalt sees võõrkeelena.

Venekeelse gümnaasiumihariduse säilitamise sätestab ka Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonilepe.