Kuigi maailmas ei ole see kaugeltki esimene ja tõenäoliselt ka viimane kord, leiab Tartu ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni instituudi juhataja Pille Pruulmann-Vengerfeldt, et kuna kõnealusel juhul on tegemist anonüümse kirjatööga, siis on töötaja õigusi rikutud, kirjutab Eesti Päevaleht.

Advokaadibüroo Lepik ja Luhaäär juristi Pirkko-Liis Harkmaa hinnangul on interneti sõnavabadus Eesti jaoks veel üsna reguleerimata ja hall maa. Isegi kui kirjutaja on anonüümne, tuleb arvestada, et tekst on avalik ja seda võib lugeda kes tahes, ja kui keegi end ära tunneb, siis võib ta nõuda solvava või laimava informatsiooni internetist eemaldamist.

Kuna tööandja Kund-Zujevile blogi kustutamise palvet ei selgitanud, ei võtnud ta seda ka maha.

Harkmaa sõnul ei tohiks sellisel puhul olla tagajärjeks koondamine. „Siin saavad kahjustada inimese põhiõigused ja üldine sõnavabadus," põhjendas ta ja lisas, et kui tööandjat häiris, et töötaja eiras vastastikust kohustust olla lojaalne ja viisakas, siis oleks pidanud probleemile leidma muu lahenduse.